Nii. Tere. Olen tagasi kodus, Eestimaal. Tore on siin olla, hea on näha sõpru, sugulasi, tuttavat ümbrust. Ümberringi on kõik jälle sama, aga kuna mina olen vahepeal hoopis mujal ära käinud, siis on veidi naljakas tulla tagasi samasse punkti, kust 6 kuud tagasi lahkutud sai.
Kui ma laupaöösel, pärast kohvritega koju jõudmist, kella kolme paiku vanast harjumusest Stockmanni juurde burksi ostma läksin, suutsin saada kaks esimest šokki. Esiteks jõudis mulle kohale kui külm tegelikult on, sest samal päeval Kreetal olin veel õues ringi jalutanud särgiväel. Teiseks leidsin aga midagi, mille olemasolu võimalikkuse olin jõudnud täiesti ära unustada, sest Kreetal sellist nähtust lihtsalt ei olnud - purjus ja lällavad noored. Ja ma ei saa sinna midagi parata, et ma ei tunne ennast siin nende keskel hästi. Noh mõne aja pärast harjun muidugi ära aga... Nimelt seal, kust tulen, usaldasid inimesed teisi palju rohkem. Normaalne oli jätta autouksed lukustamata, kott klubis korraks valveta jms, sest tegu oli nii väikse kohaga et kõik nagunii teavad kõiki ja kreetalane ei varasta. Ainsad, kelle eest asju hoidma pidi olid teised turistid ja immigrantid. Ja see, et hilisel tunnil üksi ringi liikumine mingil moel üldse ohtlik võiks olla meenus mulle samuti alles siia tagasi jõudes. Kolmas šokk oli hinnatõus aga noh selle vastu on keerulisem protesteerida. Hoopis rohkem häirib mind rumal seadus, et pärast kella 20 enam alkoholi osta ei saa, mis nagu kohustaks juba hommikust saati ette mõtlema, kas õhtul võib tulla tuju klaasi veini või õlle järele. Millegipärast on mul tunne, et hulk pubide/baaride/restoranide/klubide jms pidajaid siiski rõõmustab selle seaduse üle. Noh las ta jääda. Eestlased juba on korralik, reegleid järgiv rahvas, kes koduseinte vahel neidsamu reegleid maapõhja kirub. Ja pange tähele võimul ei ole enam ammu mitte võõrvõim, kelle seaduste täitmine ellujäämiseks hädavajalik oleks, vaid need on meie omad inimesed, kes teevad ettekirjutusi, millest kasu saavad vaid nemad ise.
Need olid esimesed mõtted, mis koju jõudes peas keerlema hakkasid, ehk esimesed teravad erinevused võrreldes sellega, kust tulin.
Laurile: ütlen siis kui midagi öelda on ja nagunii sind lennujaamas näha ei olnud!
