Kui juhuslik on juhus?

Sõna "juhus" on võrdlemisi hiline ja vanades keeltes ei esinenud see meile tuttavas tähenduses. See loodi 14. sajandil kunstliku sõnana, andmaks nime ettearvamatule. Enne nähti selles enesestmõistetavat Jumala tegutsemist, mis erinevalt inimlikust ettearvatavast tegevusest oli alati ettearvamatu. "Juhus" polnud algselt mitte alavääristav mõiste, see sai oma halva kuulsuse alles 17. sajandil, valgustuse ajastul, mil paljud vanad arusaamad ja mõttemudelid kuulutati eksituseks ja rumaluseks. Sellest peale oli juhus ettearvamatu segaja ja põlgust vääriv erand mingist reeglist. Alles viimastel aastakümnetel on inimesed uuesti hakanud tegelema juhuse fenomeniga ja on märganud selles midagi tähenduslikku.

Lõik Hajo Banzhafi raamatust "Taro kompass"

Hiired tuules

Siuke värk siis. Praegu on jalad nii valusad nagu oleks kolm päeva midagi muud teinud kui lihtsalt mööda linna ringi kakerdanud. Tagasi vaadates on aga väga tore aeg olnud.
Eile käisin kuulamas Kunstiministeeriumi ettekandeid. Või noh olgem ausad, kuulasin esimest ja viimast ettekannet. Esimest seetõttu et rääkis M.Tamm ja tema jutte on ikka huvitav kuulata ning ma olin juba eelmisest päevast harjunud kella 12neks tema pärast kuhugi jooksma. Viimasena toimus aga ümarlaud loomeliitude teemal, mis oli samuti põnev, sest kuigi ma olen nüüd sisulisemate kunsti/kultuuriteemadega tegelenud viimasel ajal, ei ole need absoluutselt puutumatud praktilistest tingimustest. Pealegi rääkis G.Raudsep näitlejateliidu toimimisest ja selgus et see on väga asjalik üksus. Mõned kohe jõuavad kõike teha.
Ettekannete vahepeal aga ajasime Timoga maailmakõiksuse teemadel juttu ja jalutasime mööda vanalinna, avastades kõiki üritusi mis seal eile toimusid. Sest neid oli tõesti palju. Ja siis jalutasime minu juurde ja läksime sealt Telliskivisse, minul käeotsas ämber ja sealt välja ulatumas pikk mopi vars. Timo aitas mul punkri põranda puhtaks teha ja selle eest talle jätkuvalt suured tänud. Mõlemad meenutasime antud toimingu juures küll, et tegelikult peaks ju oma kodu ka koristama aga noh... Viimase aja üks konstanteeringutest ongi see, et inimesed panevad millegipärast asjade peale, mis neile ehk vähem tagasi annavad, palju rohkem jõudu ja aega kui nende asjade peale, millest tegelikult võiks midagi saada. Olgu selleks siis suvaline vabatahtlik töö (mis on küll tihtipeale kasulik aga mitte perspektiivikas) või ka tasustatav töö (mis aga kurnab ja võtab aega rohkem kui raha või teadmisi juurde annab). Arenguvõimalustega tegemisi peetakse aga miskipärast tihti teisejärguliseks. Või võib-olla ongi asi selles, et piiritletud töid on lihtsam ära teha kui neid asju millel piiri ees näha ei ole...
Ja nii ta läkski. Õhtul ajasin veel Riina ja Kaisaga juttu Varblasel ja siis ma koju kokkama ära vajusingi.
Suurematest vahepeal tehtud asjadest ei saa märkimata jätta "Ühtse Eesti Suurkogu". See oli täiesti uskumatu!:) Ja tohutult tore :) Ja muidu on pidevas joones tegeletud artiklite kirjutamise, kooli ja improga. Viimased kaks on peagi oma kulminatsiooni saavutamas, sest sess on ukse ees ja esimene oma sõpradele mõeldud improetendus toimub juba vähem kui nädala pärast. Siiralt - see mis seal juhtuma hakkab on mulle endalegi ilmselt üllatus. Aga ma loodan et positiivne ja kerge ootusärevus on juba sees, et tahaks näha mis sellest siis saab. Ja viimasel ajal on mõte lahti läinud ka selle teemal, et mis sellest edasi saada võiks. Aga õnneks ei sõltu see ainult minust. Though... ma juba sügisel kommenteerisin Riinale teatrite loomise kohta et on ju ütlus et "esimene tee vaenlasele, teine tee sõbrale, kolmas endale"...
Ja lõpetuseks üks laul mille ühte repliiki täna öösel kell neli üks kajakas mu akna taga korduvalt laulis :) Gorillaz - Feel Good Inc