Keegi hea inimene küsis mult kunagi, et kas ma olen selline "kõik või mitte midagi inimene". Tookord tundus see mõte mulle võõras aga hiljem olen selle peale ikka tagasi mõelnud, et näe kõrvalt tunduvad asjad mõnikord ikka selgematena.
Nüüd tean, et:

• Kui võtan midagi teha, siis teen seda südame, hinge ja kogu jaksuga, olgu et neid asju, mida samaaegselt hästi teha tahan võib olla palju.
• Kui puhkan, siis olen tihti päris apaatne, teen ainult lihtsaid asju ja lähen pakkumistega kaasa aga ei algata neid.
• Kõigil neil, kes on mulle armsad olnud ja sõbraks saanud on jätkuvalt koht mu südames.

Siin ei olegi muid valikuid kui olla või mitte olla.