Paistab, et tõesti on võimalik veel paljut anda pärast seda kui sa arvad et ei ole enam midagi anda. Ainuke küsimus on, et mis siis järele jääb?

Käes on viimane vint ja üsna varsti igatsen ma hoopis neid meeletuid aegu tagasi. Nagu ikka. Sest kõiges on head ja halba. Aga elu on kord nõnda seatud et iga lõpp on millegi uue algus. Lihtsalt, mul ei ole veel aimugi, mis see on mille alguses ma seisan. Ja kas see üldse lõpu tegemist väärt oli.

Ühed ilusad igavikulised sõnad siia:

Ei muutu see aegade rutus-
me rännak on rahutu ring.
Nii elus kui muinasjutus
jääb suurimaks otsijaks hing.
Kui hing läbi kõiksuse kumab,
siis oled Sa soovinud head.
On armastus ainuke jumal,
kes kõiki Su tegusid teab.
Las tantsivad tuhanded tähed,
las laulavad lõputud veed.
Kes igavest otsima läheb,
ei tunnista tagasiteed...