about me:

tsiteerides klassikuid:

"..aastad mööduvad, tuuled pöörduvad, tsirkus alati jääb.."

Ojasoolt ja Sarah Kane'ilt

Ma tahan magada sinu kõrval ja käia sinu eest poes ja tassida su kotte ja rääkida sulle kuidas ma armastan sinuga olla aga nad sunnivad mind tegema lollusi ja ma tahan mängida peitust ja anda sulle oma riideid ja öelda mulle meeldivad su kingad ja istuda põrandal kuni sa oled vannis ja masseerida su kaela ja suudelda su jalgu ja hoida su kätt ja minna söögi järele ja mitte pahandada kui sa sööd minu toitu ja kohtuda Rudy’ juures ja rääkida mis päeval juhtus ja trükkida su kirju ja kanda su kaste ja naerda su paranoia üle ja anda sulle plaate mida sa ei kuula ja vaadata suurepäraseid filme ja vaadata jubedaid filme ja viriseda raadio üle ja pildistada sind kui sa magad ja tõusta üles ja teha sulle kohvi ja saiakesi ja minna Florenti juurde ja juua keskööl kohvi ja lasta sul varastada mu sigarette ja mitte kunagi leida tikke ja rääkida sulle mida ma eile telekast nägin ja viia sind silmakliinikusse ja mitte naerda su naljade üle ja tahta sind hommikul aga lasta sul veel magada ja suudelda su selga ja silitada su nahka ja öelda sulle kuidas ma armastan sinu juukseid sinu silmi sinu huuli sinu kaela sinu rindu sinu perset ja istuda trepil suitsetades kuni su naabrid tulevad koju ja istuda trepil suitsetades kuni sina tuled koju ja muretseda kui sa jääd hiljaks ja hämmastada kui sa tuled varem ja anda sulle päevalilli ja minna sinu peole ja tantsida kuni ma olen sodi ja kahetseda kui ma eksin ja olla õnnelik kui sa andestad ja vaadata su fotosid ja soovida et ma teaksin sind igavesti ja kuulda sinu häält oma kõrvas ja tunda sinu nahka minu nahal ja ehmuda kui sa vihastad ja su silm on läinud punaseks ja teine silm siniseks ja juuksed vasakule ja nägu idamaiseks ja öelda sulle sa oled suurepärane ja kallistada sind kui sa oled rahutu ja hoida sind kui sa oled haige ja tahta sind kui ma su lõhna tunnen ja solvata sind kui ma sind puudutan ja niutsuda kui olen su kõrval ja niutsuda kui ma ei ole ja lakkuda su rindu ja lämmatada sind öösel ja külmetada kui sa võtad teki ja higistada kui sa ei võta ja sulada kui sa naeratad ja aurustuda kui sa naerad ja mitte aru saada miks sa arvad et ma tõukan su ära kui ma ei tõuka ja imestada kuidas sa võid mõelda et ma iialgi sinu ära tõukaks ja imestada kes sa oled aga tunnustada sind ikkagi ja rääkida sulle puu-ingli võlutud metsapoisist kes lendas üle ookeani kuna ta armastas sind ja kirjutada sulle luuletusi ja imestada miks sa mind ei usu ja tunda nii et selle jaoks ei leia ma sõnu ja osta sulle kassipoeg kes mind armukadedaks teeb kuna ta pälvib rohkem tähelepanu kui mina ja hoida sind voodis kui sa pead minema ja nutta nagu laps kui sa lähedki ja saada lahti prussakatest ja osta sulle kingitusi mida sa ei taha ja võtta need jälle ära ja paluda sul minuga abielluda ja sa ütled jälle ei aga jätkata küsimist sest kuigi sa arvad et ma ei mõtle nii mõtlen juba esimesest korrast peale ja hulkuda linnas kui see on tühi ilma sinuta ja tahta mida sina tahad ja mõelda et ma kaotan enese aga teada et ma olen kaitstud sinuga ja rääkida sulle endast halvimat ja rääkida sulle endast parimat kuna sa ei vääri vähemat ja vastata su küsimustele kui ma parem seda ei teeks ja rääkida sulle tõtt isegi kui ma tõesti ei taha ja püüda olla aus kuna ma tean sa eelistad seda ja mõelda et see kõik on läbi aga jääda veel kümneks minutiks enne kui sa viskad mu välja oma elust ja unustad kes ma olen ja püüda sulle lähemale saada kuna sinu tundmaõppimine on ilus ja pingutust väärt ja rääkida sinuga halvas saksa keeles ja rääkida sinuga veel halvemas heebrea keeles ja magada sinuga kell kolm hommikul ja kuidagi kuidagi kuidagi edasi anda natuke sellest masendavast lõppematust vallutavast tingimusteta kõikehaaravast südantrikastavast mõistustavardavast jätkuvast lõppematust armastusest mis mul on sinu vastu.

Kui ikka üks päev algab ja lõppeb erinevate seksipooside arutamisega.. siis on selge et minu võrdlusest Seksi ja linna Samanthaga ei jää enam palju puudu.
Veel päeva positiivseid emotsioone: hea tuju, tööind, esimene kursusetund Aleksander Eelmaaga, mõned filosoofilised jutuajamised sõpradega, film "Trooja" ja Simpsonid.

Head ööd sooviksin seekord ühe hea sõbra sõnu kasutades:
Olgu uned õrnad ja ilusad kui kastepiisk kroonlehel.

kõ-ri-ni!

on naeratavatest nägudest, msnnikallidest, haletsustest ja soojadest soovitustest oma eluviisi muuta.
Tühjad sõnad muide ei aita ei ütlejat ega seda kellele öeldakse. Save your breath please.
Seda on aru saada kui see, mis te ütlete teile ka päriselt korda läheb. Isegi siis kui see on vaid must-valge tekst ekraanil.

Aitäh neile, kes on võtnud aega, et mõelda mida öelda.

rubriigist National Geographic

Kokkuvõtvalt millestki, mis on nii lihtne aga tundub nii keeruline.

Inimene on sotsiaalne olend. Ta vajab enda ümber teisi, et nendega suhestuda ja ta vajab enda kõrvale üht, kellega koos pere luua ja vanaduspäevil päikeseloojangut maamaja õuelt vaadata. See viimane aga ei ole nii lihtne, sest selle jaoks peab olemas olema see hr./prl. "õige". Inimene, kes on sinuga piisavalt sarnane, et rääkida ühte keelt kuid samas piisavalt erinev, et oma olemasoluga sind täiendada. Selle "õige" leidmine ei ole lihtne ja võtab aega ning selleks kulub mitmeid katseid. Inimesed armuvad ja on kindlad et nad ongi leidnud selle "õige" kuni nad lähevad lahku ja tunnevad "maailma kõige suuremat valu" kuni nad sellega lepivad ja leiavad uue "õige"."Õige" valikul ei oma alati kõige suuremat tähtsust, kas tegu on tõesti sobiva inimesega, vaid üsna suurt rolli mängivad ka muud faktorid nagu näiteks: geograafiline asukoht (ei saa ju armuda kellessegi keda sa peaaegu et füüsiliselt ei näegi, jätame siinkohal filmitähed ja msnnisuhted välja), sotsiaalne staatus (päriselus satuvad pankuri tütar ja töölise poeg siiski harva kokku), ühine maailmavaade (proovi sa paremäärmuslast ja vasakäärmuslast samasse tuppa panna) ja ühised huvid (olgu selleks siis liblikate kogumine või korvpallitrenn). Ja nii on ka võimalik et neid "õigeid" on rohkem kui üks, sest need põhijooned võivad kattuda rohkema kui ühe inimesega ning tulemus on täiesti erinev. Ja see kõik on normaalne. Otsimine ja leidmine on normaalne ja vigade tegemine ja nende tunnistamine on samuti normaalne (kuigi viimast juhtub veidi harvem).
Ja edasiminek on hädavajalik.
Et leida see "õige".

Nii. Kõik tulevased armu- ja armutusvalus sõbrad kavatsen ma suunata selle postituse juurde.

Ilus asi, mille üks sõber mõni aeg tagasi mulle kinkis..

Käivad inimesed mööda kauneid teid
näevad enda ees vaid kaardistatud maid.
Hõljub kotkas õhus vana metsa kohal,
ja mõtleb, kus võiks aja võtta maha.

Aga kuhu kõnnib kass, kes kõnnib omapäi?
ja kas ta näeb aegu halbu või näeb häid?
Aga keda otsib kass, kes kõnnib omapäi,
ja kas teeb saatus talle säru või teeb pai?

Vaatan ümberringi, maailm on nii hall,
pilved vihma toote, märjaks saan te all.
Otsin kedagi, kuid keski mul ei passi,
kuni aiaaugus märkan armsat kassi.

Aga kuhu kõnnib kass, kes kõnnib omapäi?
ja kas ta näeb aegu halbu või näeb häid?
Aga keda otsib kass, kes kõnnib omapäi,
ja kas teeb saatus talle säru või teeb pai?

Viimasel ajal tegelen aktiivselt ülemõtlemisega. Ületegutsemisega ka.

Suvest (kaootilises järjekorras):
reis Kreetale - tore oli minna tagasi ja leida, et kõik on samamoodi: inimesed, muusika, toit, atmosfäär, suhtumine. Paariks päevaks suutsin "head over heels" ära armuda, mis oli samuti tore ja üllatav arvestades minu senist suhtumist kohalikesse meestesse. Lisaks vanade kohtade taaskülastamisele meeldis mulle väga käia ka uutes paikades, kuhu ma seni polnud jõudnud (kui kedagi huvitab, siis pilte näeb siit) ja vanade sõpradega väljas käia oli samuti tore:)
sünnipäev - soovi korral näeb pilte samast kandist kust Kreeta omasidki. Ei viitsinud palju pidada, kõik kes huvi tundsid ja õnne soovisid, olid oodatud lahtiste uste päevadele. Tegin natuke vahvleid ja piinasin külalisi Rebroffi ja Mikaga. Tagantjärgi tänud kõigile, kes meeles pidasid.
B'OFF - teist korda toimuv Baltoscandali alafestival noorte teatritele. Mul on hea meel et käik sai ette võetud ja tundus et ka fooruminoored said elamuse. Isiklikult olin muidugi kurb, et 5 etenduse ukse taha jäin aga kõigil saalidel on piirid ja festival lihtsalt kasvab. Samas olen rõõmus, et me omalt poolt B'OFFil 3 etendusega üles saime astuda. Paljud trupist said sellel festivalil iseennast uutes rollides proovile panna. Meeldejäävaim etendus kogu festivali peale oli aga ühelt tsehhi grupilt (trupi kodukas on siin, etenduse nimi oli NASETO). Vaatamata hulgale püüdlustele ei ole mul siiani veel õnnestunud selle etenduse olemust sõnadesse panna, nii et loobun sellest ka siinkohas. Kokkuvõttes oli tegu väärt üritusega ja tänan oma suurest südamest kõiki foorumikaid kaasa löömast.
Huvitav, mis siis tuli.. aa, siis ma sain kätte autojuhiload (mina küll iseendale veel lube anda ei julgeks) ja sõitsin mõneks ajaks maale ja siis sõitsin tagasi ja remontisin natuke ja asusin ette valmistama kõike järgnevat...
Eesti-Saksa-Poola teatriprojekt "Vanaisade jälgedes" + Mütofest. Minu jaoks algas maraton veidi varem, kui ma asusin aktiivselt õmblema omale muinasaegseid rõivaid ja tegin seda hommikuti kella viie-poole kuueni viis päeva järjest (ei saa märkimata jätta et lõpuks liitus minuga ka indiaaninimega neiu Poriseb Aga Õmbleb, kes aitas minu kostüümile veidi futuristlikumat vunki anda). Kuuendal päeval sõitsin Karepale (ja keset ööd tagasi ja siis jälle Karepale) ja seitsmendamast päevast läks lõplik möll lahti. Kokkuvõtvalt: vaatamata kolmandale maailmasõjale valmis 4 päevaga siiski üks ilus ja töötav etendus. "Miracles did happen". Kõigi inimestega ei olegi võimalik hästi läbi saada ja tsiteerides Kasparit "it's easy to be tolerant, if everybody is tolerant". Otse enne esietendust istusin aga uuesti autorooli et sõita Kassinurmele Mütofestile. Seekordne kogemus ei olnud kahjuks nii hea kui see, mis mind kaks aastat tagasi larbi külge köitis ja tolerantsi kulus ka selles ürituses üsna palju. Toredaks muutsid olemise aga head sõbrad ja üldse abivalmid inimesed, keda larbi ja taaskehastamisüritustel kohtab päris palju ning üks taasleitud sõber. Viimasel päeval kimasin aga mütokalt tagasi Tallinna et lõpuks rahvusvahelise projekti etendus ära näha ja see projekt samuti ära lõpetada. Päev pärast külaliste ära saatmist ja maratoni lõppu oli tolerants nii otsakorral et pahandasin kõige ümberoleva peale ega kannatanud inimesi silmaotsaski. Hea teada, et ma polnud ainuke:P
Ja siin ma nüüd siis olen.
Mingil salapärasel põhjusel olen suutnud endale natuke liiga suure koorma töid võtta, õigemini olen veel päriselt välja puhkamata ja seepärast võtab nende tööde tegemine rohkem aega ja jõudu kui muidu. Aga mulle meeldib mõelda, et ehk see kõik siiski tasub end kunagi ära. Käisin eile esimeses tantsutrennis (üle vist 8 aasta) ja täna ei liigu:) Aga mul on maailma kõige lahedam tantsuõpetaja (teda võib vaadata siit) ja ma olen vist kogemata üsna õigesse kohta sattunud. Stressiravimina töötab see trenn igatahes hästi.
Ja täna hommikul, enne kui Sander võileibade ja kohviga mind äratas, nägin ma ühte väga sooja unenägu, sellest kuidas üks hea sõber tegi mulle komplimendi ja andis seejärel lugeda oma märkmiku, kuhu ta oli üles kirjutanud lihtsalt ilusaid asju minu kohta. Kapitaalsel identiteedikriisi ajastul oli seda väga toetav ja julgustav unes näha. Aitäh:)

Lõpetuseks üks minu ammuseid lemmiklugusid ja nüüd kus ma ta ära nägin siis ka lemmikvideosid. Kõigepealt lugege seda seda ja siis vaadake seda.