Juba mitmes aasta, täpselt samal ajal, tabab mind rahutus ja kahetsustunne. Ma olen üldiselt inimene, kellele meeldib rohkem tulevikku kui minevikku vaadata ja kes tehtud tegude üle tagantjärele kohut ei mõista. Aga on üks ring, midamööda ma juba mitmes aasta käin. Igal sügisel, just praegusel ajal, neidsamu mõtteid mõeldes. Ja need käivad mulle pinda, kuni ma midagi nende suhtes ette võtan ja proovin olukorda kusagilegi suunas muuta, sest isegi hetkeline muutus halvema poole toob ju vähemalt edasi liikumise. Ja tunnen aasta aega hiljem, ikka veel, et see küsimus ei ole vastust saanud. Ja ma mõtlen et kas sellest nõiaringist välja pääsemine üldse ongi minu kätes...