teisipäev, 16. märts 2010

Naljakas aga täna hommikul...

... tuli peale suur Tartu igatsus. Ilmselt olen viimasel ajal piisavalt kadestanud Kaarinat tema rõõmsa ja eluterve suhtumise pärast (see tallinlaste asjalikkus ja konstruktiivsus ja kiirus ja üles-pushitud ülbus, et end tähtsamaks teha ei saa ikka midagi lihtsa südamlikkuse vastu) ja lugenud tuttavate blogisid ja veel natuke ringi sahminud, nii et täna ta siis jõudis kohale. Mõtlesin et huvitav, kas oleks kuidagi võimalik teha nii, et minu kodu oleks väike Tartu pesa keset suurt Tallinnat. Teisalt... eks see ole ainult minus kinni.. ja mina ilmselt Tartu-mentaliteediga Tallinnas hakkama ei saaks.
Kui nüüd veel saaks kõik mälu ära kaotada, siis võiks isegi mõneks ajaks sinna kolida. Või lihtsalt peaks paar aastat eemale hoidma, et kõik kaunisse nostalgiavaimu ära vajuks..

Kommentaare ei ole: