Jiiihuu!

Kooli lõpudiplom käes!

Nüüd siis see Kreeta. Keeruliseks läheb. Palju asju ette valmistada ja osta, kohapealne esialgne elu on omal riisikol ja sisutihe ja üldse paistab, et pisike maailmavallutusplaanidega kassipoeg hakkab nüüd õppima, kuidas 4 korruselt käppadele kukkuda.

Aga alla andmine ei ole kunagi mulle meeldinud!:)

short 'n' sweet

Mul on 8 minutit veel netikohvikus aega, nii siis ainult tähtsaimatest:
1. kõik koolitööd tehtud, ära antud - korras. Lõpetamine homme!
2. õhtul koolitus reisiesindajaks minekuks Kreetale.
3. homme hetkeseisuga viimane "Lõpp hea, kõik hea" etendus.

Ehk siis kõigest, mis kinni hoidis hakkan lahti saama, et minna edasi.
What a sweet escape;)

PUHATA JA MÄNGIDA!
PUHATA JA MÄNGIDA!
PUHATA JA MÄNGIDA!

Curiosity

may have killed the cat; more likely
the cat was just unlucky, or else curious
to see what death was like, having no cause
to go on licking paws, or fathering
litter on litter of kittens, predictably.

Nevertheless, to be curious
is dangerous enough. To distrust
what is always said, what seems,
to ask odd questions, interfere in dreams,
leave home, smell rats, have hunches
do not endear cats to those doggy circles
where well-smelt baskets, suitable wives, good lunches
are the order of things, and where prevails
much wagging of incurious heads and tails.

Face it. Curiosity
will not cause us to die -
only the lack of it will.
Never to want to see
the other side of the hill
of that improbable country
where living is an idyll
(altough a probable hell)
would kill us all.
Only the curious
have, if they live, a tale
worth telling at all.

Dogs say cats love too much, are irresponsible,
are changeable, marry too many wives,
desert their children, chill all dinner tables
with tales of their nine lives.
Well, they are lucky. Let them be
nine-lived and contradictory,
curious enough to change, prepared to pay
the cat price, which is to die
and die again and again,
each time with no less pain.
A cat minority of one
is all that can be counted on
to tell the truth. And what cats have to tell
on each return from hell
is this: that dying is what the living do
that dying is what the loving do
and that dead dogs are those who do not know
that dying is what, to live, each has to do.

Alastair Reid

Andke andeks, aga tõepoolest ärritab, kui mind pannakse olukorda, milles ma pean kedagi aitama, kes parema organiseerimise korral oleks ka ise asjadega hakkama saanud. Nagu mul poleks tegemata asjade kuhi üle pea! Ausõna, kui mul aega ja mõistust on, ma aitan vabatahtlikult kui näen et keegi abi vajab. Küsida võib alati, aga jätke ruumi ka "ei" ütlemiseks.
Väidetavalt on sõit Kreekasse ajavahemikus 10-15 aprill. Hakkan peatselt oma uut ilusat suvekleiti ja plätusid kotti panema;)

kurr-kurrrr

Niih. Lühiülevaade viimasest eksamist:
Kõigepealt oli valikvastustega grammaritekst a la "don't lose your a.)nose b.)ears c.)head d.)toes".
See läks vast üsna hästi.
Siis oli tarvis mingeid kombeid peast kirjutada, mis ei läinud hästi, sest ma polnud seda üldse õppinud... nii 3-4 vahel pakun on selle tulemus.
Siis läksin oma linnasid vastama, sain ainult u 10 lauset ette lugeda kui õpetaja mind katkestas ja niisama londonist ja inglismaast (sain selle pileti) rääkima hakkas. Küsis kuda ma inglise kirjandusse suhtun ja mida ma sellest tean ja kui ma talle Shakespeare'i sonetti peast tsiteerima hakkasin inglise keeles, siis ta loobus mind kuulamast ja pani lihtsalt mulle selle osa eest 5+ ära.
Ja siis oli veel miski dialoog mille me Heleniga kah suht veatult ja peast ette kandsime, ja 5 saime.
Noh, eks me näe mis koguhindeks tuleb.

Ja siiiiiiiis alles läks toredaks, sest kuigi mul oli esimene suur pingelangus juba pärast soneti ette lugemist olnud läksin pärast eksamit kodu ja jõin miski toreda kokteilikese ära, mis mingist filmiõhtust Sandriga veel järele oli jäänud. See muidugi mõjus (arvestade minu kombeks saanud vähest söömist ja magamist viimasel ajal + pingelangust) ja siis läksin linna kohtuma Eve ja Riinaga lõpetades päeva Eve juures head ja paremat söömas, telkut vaatamas ja niisama jutlemas, saunas ja basseinis käimas ja üldse end nagu sanatooriumis tundmas. NIIIII HEA OLI! Ma siiamaani hõjun rahulolus. Suur aitäh veelkord Evele hostimast ja Riinale mõistmast et veinipudelite avamine ei ole sinu ala:P (st tegelikult ma tahtsin öelda et jälle mu kõrval olemise eest:))
Ehh.
Nurruv kiisupoeg praeguseks lõpetab et minna vaatama, mis tema lõngakerad teevad:)

sinise koera silmad

Kas see on tõesti võimalik, et tänaöösi nähtud unenägu oli nii tõeline ja jättis nii sügava mulje, et ma armun unenäos kohatud noormehesse ära..
Wow.
Päriselt ma talle seda küll öelda ei julgeks:P
Huvitav kuidas ma talle järgmine kord päriselus kohates otsa vaatan. On mul ju temast üks mälestus rohkem, mis mind temaga seob.. ;)

põnevamatest asjadest kui reaalsus

Eile öösel nägin üle pika aja toredat pikka ja meeldejäävat unenägu. Oli miski etendus, mis kestis jube pikalt ja midagi polnud teha kah ja igav oli ja ma läksin vahepeal jalutama. Kokkuvõtteks vist saatsin Riinat kusagile Kaug-Õismäele aga ümbrus oli nagu ulmekas. Siuke soe, tuulevaikne, kõik oli seepiakarva ja inimesi vist peaaegu ei liikunudki suurteedel. Natuke meenutas nõukafilme, kus tegevus toimub suvel. Olles peaaegu et jõudnud lõpp-punkti, avastasin kella vaadates et minu repliik etenduses peaks olema 1 minuti pärast. Muidugi ma õigeks ajaks ei jõua ja üldse, miks nad helistanud pole minu puudumist märgates - meenuvad mõtted unest. Jooksin esimese nähtava trolli peale (oli veel nr. 2) ja sõitsin linna poole.
Täna öösel jälle nägin sama toredat lugu unes. Seekord oli teemaks larp. Selles toimunud sündmuste loogilist järgnevust ma taastada ei suuda (sest neid oli lihtsalt liiga palju nagu larpil ikka), aga läbivad teemad olid larpi sündmused + üks kena noormees, kes minuga kaasa mängis. St sündmuseid oli mitme tasandi pealt aga ta oli neis kõigis sees ja käitus nagu prints valgelt hobuselt. Romantiline ja põnev unenägu oli, lõppedes siis kui mäng lõppes ja jättes meid laiali, selguseta kas me veel kohtume.
Riina kommenteeris juba esimese unenäo kohta, et ehk see on vihje. Enamasti käivad mul etendusteõudukad ikka päris etendustega paralleelselt aga need kaks unenägu paistavad koos midagi vihjavat.. eks me näe..
Jään põnevusega ootama tänast ööd.

Märge iseendale: võidab see, kes kauem mängib.
Mida või milleks on juba vaatenurga küsimus.

koolist

Midagi, mis jõuab väheste täiskasvanuteni, sest noorte hääl on nõrk.
http://www.delfi.ee/news/koos/reality/article.php?id=15069212

Ise sai täna lõputöö kaitstud ja järele on jäänud veel vaid esmaspäevane ing. k. eksam.. does this horror really has an end?!

Halb uudis on see, et arvuti tegi ootamatu restardi keset viimase sissekande kirjutamist ja ma ei viitsi seda enam kordama hakata.
Hea on aga see, et vähemasti ei kirjutanud ma samal ajal kaitsekõnet homseks lõputöö kaitsmiseks ja see ei kustunud ära, mispuhul ma oleksin kõvasti pahasem.
Mitte-uudis on see, et kõhugripp ja sellega seostuvad palavik ja nõrkus on nõmekad ja ei kuulu minu sõprade hulka tänasel ülistatud sõbrapäeval.
Ja siit veel üks mitte-uudis, nimelt sellest, kuidas Talna linnavalitsusel jätkub mõttejõudu kõigeks muuks peale vajalike asjade:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=15082378

ma ausõna hakkan tegema tarvilikke asju kohe pärast seda kui ma olen kõik ebatarvilikud asjad ära teinud..

Ma ei tea, kui palju teist seda blogi loeb (sest keegi ei julge ju kommenteerida) aga mina hoian end küll päris paljude tuttavate eludega läbi nende avalike päevikute kursis. Kuigi omamoodi nõme, sest nii jääb pärissuhtlust vähemaks. Või et mis suhtlus see läbi MSNi ongi. Aga kõikidega päriselt läbi käia ei jõuaks ja arvuti teeb kõik nii palju lihtsamaks. Aeg-ajuti ka valetamise. Aga nagunii on hoolimiseks aega liiga vähe.
Ma ükspäev mõtlesin, et ma läheks raud-polt tööle siukse tööandja juurde, kes kohustaks välja magamise. Et ma ei pea mitte kindlaks kellaajaks tööle minema vaid lähen siis kui olen ärganud (ilma kellata) ja puhanud olekus, valmis tööd tegema. Ma usun, et ma oleks kordades produktiivsem kui 9-17 töötades. Või nagu näiteks Google'i suurmehhanismi töötajatel on kohustus 20% tööajast kulutada neid huvitavatele/neile meeldivatele tegevustele. Ja seeläbi on alguse saanud mitmed praegused eriti edukad projektid nagu näiteks Orkut ja Gmail. Ausõna töötajate eest hoolitsemine tasub ära.
Kõik, mis sa teed tuleb sulle tagasi. Nagu mu emme mulle lapsest saati on õpetanud: kui on konflikt, on mõlemad pooled süüdi. Ei ole võimalik, et kui sa oled seotud negatiivse olukorraga, et sul omal ei ole võimalik midagi muuta (läheb jälle sinna teesi alla, et ei ole mõtet panna end kaotaja olukorda). Kõike alati ei jõua säästa, kõikide eest ei jõua võidelda, eriti kui ülejäänud asjaosalised ei tahagi probleemi lahendada. On asju, mille eest tuleb võidelda ja neid teisi milles võib alla anda, sest see on kiireim/lihtsaim lahendus. Ma tahaksin, et jõuaksin alati võidelda inimeste eest, keda ma tahan lugeda sõpradeks. Sest mul ei ole neist ükskõik. Ja ma tahaksin näidata neile, et asju on võimalik muuta, kui ei ole ükskõik.
Aga mõnikord on siuke tunne, et kõigil on nagunii kiire ja omad mured ja palju asju ja kõigist ükskõik ja nad ei tahagi ja mul ei ole enam jõudu ega võimalustki midagi muuta. Ja siis on natuke kurb.

Aloha kaugelt lõunamaalt!

..ehk siis Tartust.
Tartu on koht millega mul seonduvad vist kõige mitmekülgsemad mälestused ja tunded. Aga igal juhul on siin alati palju sõpru. Tuleb neid vaid leida osata. Üks kindlamaid paiku selleks on loomulikult Zavood. Aga on ka muid. Igastahes on kindel et kui larparite seltskonda siin sattuda, siis igav ei hakka. Niisiis algne eesmärk, tulla Tartusse nädalivaheks puhkama läks jälle nihu, aga selle eest oli tore. Eilne õhtu kulges tuleku peapõhjuse ehk rollimängu tähe all. Noh, kui paljud teist võivad öelda, et nad on William Shakespeare'i surnust äratanud;) Muidu oli tsill ja niisamuti sai palju vanu kontakte uuendatud ja uusi tekitatud.. veel mõni mäng ja ma hakkan end juba üsna koduselt tundma selles seltskonnas. Ja kuniks Zeek asjaga tegeleb, on tõenäosus, et see juhtub üsna varsti:P
Nüüd aga sean sammud Gruusia saatkonna poole, kuhu Karmus kohvi jooma kutsus eilset seltskonda:) Õhtuks tahaks ikka tagasi kodu jõuda.. miski eksam siiski lähitulevikus, milleks ma üldse pole valmistunud, jälle:P
päikest ja pauerit teilegi!

jjiiiiiiiiihaaaa!

Täna siis sain hakkama - viisin ära nii tantsulka kui lõputöö. HUH
Kreeka asja Eesti esindajatega kontakteerusin kah vahepeal ja nad lubasid lepinguasja uurida aga muidu olid küll väga positiivsed.. ju ma siis ikka lähen:)
Ja ülehomme lähen mängule! Midagi meelelahutuslikku kõige muu rõveduse kallal (andke andeks aga päevarütm: päev+öö üleval + 12 h magamist + öö+ päev üleval, ei ole just kõige toredam). Mitte et kogu see mängu asi mulle üsna võõras ei oleks, aga umbes sama ettevalmistusega sattusin ma ka mytokale... ja kokkuvõtteks see ei lõppenudki nii hullusti (st. sisulisest poolest me ei räägi:P)
Ja mingi hulluse läbi maksin ka täna taaskehastajate talvelaagri raha ära.. noh tõenäoliselt ma olen teinud ka palju targemaid tegusid. Aga ehk see kuulub sinna listi, et: teen Eestis võimalikult palju lollusi ja siis pagen pooleks aastaks välismaale:P
Ja Gwen Stefani on tore oma ülevoolavalt ürgnaiseliku popmuusikaga:) Mõttetera kõigile naistele:
I know he thinks you're fun and stuff, but does he know how to wind you up?
;)