22.04.
Alkohol on saatanast! Ei, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Eile hommikul tegime kontoris veidi tööd aga kuna keegi suurt meie tegevusest ei hooli ja millestki midagi ei tea ning kolme ajal pidime ühe koostööfirma tüübiga appartemendis kohtuma, ei saanud just palju tehtud. Kohtusime tarviliku inimesega ja ajasime juttu.. maast ja ilmast ja siinsest olemisest aga ei midagi töiselt asjalikku. Selle eest saime järjekordse kutse õhtusöögile. Ja ära öelda on siinkandis ju ebaviisakas. Üheksa paiku oligi tüüp meil järel ja sõitsime Haniasse restorani. Meiega koos oli ka üks Sloveeniast pärit tüdruk, kes nüüd juba mitmendat aastat Kreetal elab. Õhtusöök oli väga tore, sest saime igasugu omapäraseid roogi ja kohalikku veini proovida ning kuulsime palju kohalikust kultuurist ja suhtumisest ja sellest kuda kohalike arvates asjad tegelikult käivad. Pärast õhtusööki viidi meid kohalikku klubisse kuulama kreeka ja kreeta muusikat. Ahjaa kokteile tehakse siinkandis suhtega 2/3 alkoholi ja 1/3 pikendajat. Meie sõber selgitas küll erineva kandi muusika erinevusi aga mul läheb nende mõistmiseks ilmselt veel mõni aeg. Seejärel viidi meid klubisse diskensile, mis oli omapärane selle poolest, et olime ühed vähestest, kes seal tantsisid. Enamik klubi seisis püsti ja jõi oma alkoholi ja ehk veidi rääkis, sest muusika oli siiski valju. Mõlema klubi kohta öeldi, et see on viimane õhtu kui need lahti on, sest hooaja saabumisel avatakse uued klubid ranna ääres kuna inimesed kolivad sinna. Viimane koht, mida too õhtu külastasime oli klubi, mida hüütakse Flowershop’iks. Põhjusega. Millegipärast oli seal komme, et näitsikud jagasid laiali kandikutel nelgiõisi ja siis inimesed pildusid üksteist nendega. Ja nii koguaeg. Ühe õhtu jooksul kulub seal ilmselt tohututes kogustes lilli. Õhtu lõppes minu katkise huule ja kreeka meeste temperamendi tunda saamisega. Ma loodan et oskan teiste vigadest õppida:P The rest is history. Vähemasti siiani võin kinnitada et sellelt saarelt ma küll omale meest ei leia. Eesti mehed on ikka kuidagi armsamad, kuigi nendega tegelemine võtab võhmale.
3 kommentaari:
tsau. kule ma olen piret, sealt t-teatrist. mul on küll tegelt kasutajanimi selles blogspotis, aga ma ei tea, ma vist olen passwordi ära unustanud, mis tundub natuke ebatõenäoline, aga no ju siis. ma lihtsalt ütlen, et siis sa tead, kes see anonymous siin on, kes kommenteerib ja tõenäoliselt veel kommenteerima hakkab. IGATAHES. lihtsalt nii suur äratundmisrõõm oli kui sa alkoholi ja lahjendaja suhet kokteilis mainisid, ja seda klubis mitte tantsimise asja, ja seda, et klubid pannakse kinni ja elu kolib täiega kusagile mujale. ja siis ma seda tahtsingi jagada. nagu.
Aga Sa saad end ju alati m2rkida "other" alla;) Igastahes v2ga tore, et keegi ikka loeb ja tervita minu lemmik teatriseltkonda kah kindlasti!!!
Postita kommentaar