Tekkis platsil eile selline kentsakas teooria peas, et võib-olla jagunevadki inimesed maailmas kaheks - need kes loovad ja need kes lammutavad. Noh mitte just päris nii must-valgelt ja igale ühele on erinevaid asju erinevas koguses antud, seepärast me kõik olemegi ju nii ainulaadsed. Aga mõnikord satub ette inimesi, kellega kohe üldse ei haaku, ükspuha kui palju püüad või ei püüa. Ja siis mõtledki, et ehk ongi maailma edasi liikumiseks siin hulk inimesi kes asju loovad ja teine hulk kes neid lõhuvad, et esimesed saaks jällegi edasi luua.