ma olen õnnelik

Uskumatu kui suure positiivse laengu võib saada lihtsatest, ilusatest asjadest. Aga see on nii tähtis. Oli ammu, kui ma viimati öisest pidutsemisest hommikul koju minnes vanalinnas ringi käisin ja omaette naerda itsitasin lihtsalt heast meelest. Ja ilm muidugi soosib. Lihtsalt see hetk on see, mille nimel kõik nõmedad päevad ära kannatada. Kõigest, mida see endaga kaasa toob, kirjutan ilmselt hiljem. Praegu naudin:)

noorus ON hukka läinud!

Kätte saan, siis peksa annan!

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=15450102

Olen teile võlgu veel reisimuljed Lätist.

Käisime ema ja väikevennaga viieks päevaks väljasõidul, peatudes Jurmalas ja nautides nii Jurmala kui Riia vaatamisväärsusi. Jurmala peamine vaatamisväärsus oli kohalik arhitektuur - selle kauni mereäärse linna majakesed on klass omaette. Kõrgem klass. Ja seal oli palju kasse!:) Linnakese atmosfääri andis üsna tabavalt edasi võrdlus Haapsaluga. Kokkuvõtteks vägagi sobiv paik puhkuse veetmiseks. Pealegi asus sealsamas ka väidetavalt Baltimaade ja Euroopa suurim veekeskus (Leedukad pidavat muidugi enda oma suurimaks nimetama ja kindlasti on kandidaate veelgi). Igal juhul oli see tõesti suurim, milles mina olen käinud ja meeldejääv lõbustus lastele. Jurmalast Eesti poole sõitma hakates soovitasin väikevennal vaadata paljukiidetud veekeskust veel viimast korda (see oli ilmselt tema suurim elamus sõidust), mille peale ta vastas, et pole see midagi viimane kord - kui ta suureks kasvab ja naise võtab, siis läheb sinna tagasi!
Palju kohtas Jurmalas aga ka Riias eestlasi, ning mõnes kohas läks aega mõistmiseks, et ainult eesti keele kuulmine enda ümber tegelikult ei ole normaalne. Riia vaatamisväärsused olid kohalik ooperiteater ja ballett "Korsaar", tsirkus ning muidugi kaubanduskeskused. Ballett oli omapärane aga huvitav. Kuigi sisulist tegevust oli vähe, nautisin üle pika aja ka lihtsalt jõu- ja ilunumbrite vaatamist, nii et kolm vaatust läksid üsna kiirelt. Tsirkus avaldas muljet juba seepärast, et enamasti näeb seda ainult telekast ja vahetu kogemus on siiski midagi muud. Oli toredaid ja mitte nii toredaid etteasteid aga kindlasti oli pilet ennast väärt. Jõudsime ka Lidosse, kus sain selle aasta esimest šašlõkki (jubehea oli!) ning mille lõbustuspargiga väikevend hiljem koos emaga tutvus. Ja enne tsirkust sain turult selle aasta esimesi maasikaid. Suured, punased, hapud ja natuke kõvad aga ikkagi maasikad. Õhtud Jurmalas kulusid iluuisutamise MM jälgimisele Eurospordist, mis lõpuks nii omaseks sai, et viimasel õhtul tundis väikevend sellest juba puudust kui meelelahutussaadet kogemata vaatama jäädi.
Viimasel hommikul jõudsime ka hotellis asunud SPA'sse, mis oli üllatavalt mitmekülgne. Esimest korda sain käia soolasaunas (proovige kui võimalust on!) ja ka aroomisaun (eukalüptilõhnaline) oli lõõgastav. Basseinidest ja mullivannidest muidugi rääkimata. Üldse oli tegu üsna tervisliku väljasõiduga:)
Kokkuvõtteks oli üllatavalt idülliline reis. Vaatamata väga erinevate ootuste ja soovidega inimeste kooslusele olid kõik piisavalt kompromissialtid ja sõit kujunes positiivses toonis.

impossible is nothing

Kuna umbes kaks tunnikest on aega selleni, kui emme mulle järele tuleb ja me koos väikevennaga Lätti sõidame, otsustasin kasutada aega kasulikult. Ei, mitte pakkides vaid blogitades. Üsna mugavaks on see keskkond olemise teinud, aina tihemini taipan et kui tahan kiirelt oma mõtet väljendada, viitan mõnele blogi sissekandele. Asjade läbi kirjutamine aitab neid läbi mõelda ja see, mille kohta ma vajutan nupule "publish", sellega olen arvestanud, et nüüdsest on minu salamõte avalikuks saanud ja kesiganes võib sellega teha mida tahab.

Käisin eile Zeekil külas, mis oli taaskord ülimalt tore tegevus. Räägitud sai paljust ja selle jooksul tekkis nii mõnigi uus mõte. Ja lisaks sai pandud algus viimase probleemse olukorra, mis siia oleks jäänud, lahendamisele. Tore on luukeredest lahti saada. Täna, vaatamata neljatunnisele unele, on jälle tunne, et miski ei ole võimatu. Ja ma tean, et mul on hea meel, et ma tarvitasin oma sisetunde järgi. Eks me näe, mis sellest muidugi edasi saab aga ma tunnen, et kontrollin jälle olukorda ja saan aru, mis mu ümber toimub.

Üks ilusamaid lugusid, mida ma tean, on ikka veel "Buenas dias Princesa" filmist La vida es bella.

reitsel soovitab etendust

Mirr on väga tore etendus! Väga-väga tore etendus! Mõeldud küll kooliealistele kuid mõjus mullegi ootamatult sügavalt. Väga ilus asi. Kiitused autorile, lavastajale, näitlejatele, kostüümikunstnikule, lavakujundajale, koreograafile ja muusikalise kujunduse tegijale. Tervik sisutihe, stiilipuhas, hoogne. Ja peateema peaks mõjuma igaühele - kes meist poleks end mõnikord siin maailmas ihuüksi tundnud. Ja foorumteatritsikid on end tõestanud väga võimekatena ka selles zanris. Soovitan soojalt eriti kooliealistele aga ka veidi vanematele. Kui võimalust on vaatama minna (nad mängivad seda üsna vähe ja enamasti on saalid välja müüdud), ärge kahelge!
Ja kõigile neile, kes kavatsevad lähema 3 nädala jooksul, mil ma veel Eestis viibin, minu juures ööd veeta - beware, mul on uus lemmik kaisuloom voodis!:)

*

Täna on natuke kurb õhtu. Üks neist hetkedest, mil taasavastad seda kui tühine kõik on. Ma olen alati olnud perfektsionist. Aga see ei ole vabandus olemaks kurb kui sa kurvastad selle pärast, mille ise oled käest andnud lootes leida paremat.

Negatiivsed asjad kurnavad hirmsasti. Neist peab üle olema. See kurnab veel rohkem. Mulle meeldib mängida lihtsaid, nutikaid ja rõõmsameelseid mänge aga mulle ei meeldi mängida mänge, kus tuleb massiga peale laiatada. Sest mul lihtsalt ei ole seda. Ja mulle ei meeldi ka alla anda. Ja siis ma kurvastangi kaotuse pärast, sest see on negatiivne. Ning jään ikka tegelikult lootma, et kunagi võidan. Lihtsuse, nutikuse või rõõmsameelsusega.

Kõige pealt ma ei teadvustanud äraminekut.
Siis teadvustasin seda, mis sellega kaasneb ja sattusin paanikasse.
Nüüd ootan juba.

Olen liiga kinni jooksnud: inimestesse, olukordadesse, tegemistesse. Kurb tunnistada, aga kui ei ole arengut on taandareng. See tähendab siis, et paigalseis on kinnistumine. Kõik on väga tore aga pigem kurnav kui energiat andev (noh mõned pisiasjad välja arvata). Ja kindlasti mitte ei ole paigalseis puhkus.

Aga selle eest on mul tore väikevend:)

Mm, jah.

Tore on see, et ma viimased nädal otsa olen olnud vaheldumisi ülisotsiaalne ja eimidagitegev. Samas nagu puhkus, samas jälle õpetlik. Väga lahedate inimestega olen uuesti kokku saanud. Pikad jutuajamised Ketteri ja Sirtsuga on olnud jubetoredad ja mõtlemapanevad. Nendega koos on siuke "back to basics" tunne. Me oleme samast keskkonnast saanud hoo edasi arenemiseks ja meil on hulk ühiseid mälestusi ja arusaamu vaatamata sellele kui erinevad me isiksuselt oleme. Ja kohtudes tekib alati siuke "näe, vana hea sõber" tunne. Aitäh teile kullakesed!
Film "Kuninganna" oli tõesti väärtfilm. Pole ammu kinost lahkudes nii emotsionaalne olnud. Soovitan soojalt kõigile!
Veel on tore see, et me homme naistepäevaks (nagu traditsiooniks juba saanud) Riinaga Tartusse sõidame.
Ahjaa, tänan küsimast, Zilkzil läheb ka hästi.

Mittetore on see, et inimesed vaatavad kõrvale kui midagi valesti on. Võib-olla ma teen nüüd paljudele meestele liiga aga minu viimase aja kogemus näitab seda, et kui on probleem, siis naised otsivad kõigest hingest võimalust, kuidas seda lahendada ja mehed, leides et lihtsalt sellest et nad olemas on ja mehed on ei piisa, annavad alla ja lepivad sellega, et ju siis peabki probleem olema. EI PEA, AUSÕNA EI PEA. Kõike on võimalik lahendada. Või leida kompromiss. Või midagi. Kui peaga vastu seina tagumine ei aita, tasub ringi vaadata - äkki on natuke kaugemal väike avaus või lausa avatud värav. Alla andmine tähendab, et asi ei olegi püüdmist väärt. Kas on võimalik et inimene Sinu kõrval ei ole püüdmist väärt?

sain, mis tahtsin, vist

...viidates sissekandele 23.02.

Täna läheb neljas õhtu järjest mitte kodus istudes. On alkoholi tarbitud, tantsitud viimase jõu piirini, suuremas seltskonnas lõbutsetud, usalduslike jutuajamisi vana sõbraga peetud ja täna on tõenäosus muusikaelamust saada. Peaaegu et kõike, mida tahtsin, olen saanud. Ja mida veel pole, see on tõenäoliselt tulekul.

aga ikkagi

"... On tuled öös. Ja nende kõle valgus
nii kutsuv on, et kogu rahu kaob.
Need tuled öös on lõputud kui algus,
need tuled öös on tuleviku jaoks..."