Kõige pealt ma ei teadvustanud äraminekut.
Siis teadvustasin seda, mis sellega kaasneb ja sattusin paanikasse.
Nüüd ootan juba.

Olen liiga kinni jooksnud: inimestesse, olukordadesse, tegemistesse. Kurb tunnistada, aga kui ei ole arengut on taandareng. See tähendab siis, et paigalseis on kinnistumine. Kõik on väga tore aga pigem kurnav kui energiat andev (noh mõned pisiasjad välja arvata). Ja kindlasti mitte ei ole paigalseis puhkus.

Aga selle eest on mul tore väikevend:)