Täna on natuke kurb õhtu. Üks neist hetkedest, mil taasavastad seda kui tühine kõik on. Ma olen alati olnud perfektsionist. Aga see ei ole vabandus olemaks kurb kui sa kurvastad selle pärast, mille ise oled käest andnud lootes leida paremat.
Negatiivsed asjad kurnavad hirmsasti. Neist peab üle olema. See kurnab veel rohkem. Mulle meeldib mängida lihtsaid, nutikaid ja rõõmsameelseid mänge aga mulle ei meeldi mängida mänge, kus tuleb massiga peale laiatada. Sest mul lihtsalt ei ole seda. Ja mulle ei meeldi ka alla anda. Ja siis ma kurvastangi kaotuse pärast, sest see on negatiivne. Ning jään ikka tegelikult lootma, et kunagi võidan. Lihtsuse, nutikuse või rõõmsameelsusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar