Kuna umbes kaks tunnikest on aega selleni, kui emme mulle järele tuleb ja me koos väikevennaga Lätti sõidame, otsustasin kasutada aega kasulikult. Ei, mitte pakkides vaid blogitades. Üsna mugavaks on see keskkond olemise teinud, aina tihemini taipan et kui tahan kiirelt oma mõtet väljendada, viitan mõnele blogi sissekandele. Asjade läbi kirjutamine aitab neid läbi mõelda ja see, mille kohta ma vajutan nupule "publish", sellega olen arvestanud, et nüüdsest on minu salamõte avalikuks saanud ja kesiganes võib sellega teha mida tahab.
Käisin eile Zeekil külas, mis oli taaskord ülimalt tore tegevus. Räägitud sai paljust ja selle jooksul tekkis nii mõnigi uus mõte. Ja lisaks sai pandud algus viimase probleemse olukorra, mis siia oleks jäänud, lahendamisele. Tore on luukeredest lahti saada. Täna, vaatamata neljatunnisele unele, on jälle tunne, et miski ei ole võimatu. Ja ma tean, et mul on hea meel, et ma tarvitasin oma sisetunde järgi. Eks me näe, mis sellest muidugi edasi saab aga ma tunnen, et kontrollin jälle olukorda ja saan aru, mis mu ümber toimub.
Üks ilusamaid lugusid, mida ma tean, on ikka veel "Buenas dias Princesa" filmist La vida es bella.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar