Jõuluteemaline kettkiri

1. Kas sulle meeldib jõul? Miks?
Ei meeldi. See tundub liiga kohustusliku pühana, et seda nautida.

2. Kujuta ette, et nende jõuludega läheb kõik täpselt täkke ja nad tulevad just sellistena nagu sa tahad. Kuidas ja koos kellega need jõulud mööduvad?
:) Kellega, jääb minu teada. Natuke tahaks küll aasta lõpuks ära maale sõita. Vaikuses ja rahus olla päevi ja tegeleda ainult argimuredega nagu toa soojaks kütmine ja söögi valmistamine. Tõenäoliselt aga ei jää selle sõidu jaoks piisavalt aega ja ega ma päris üksi minna ei tahakski.

3.Milline on su esimene jõulumälestus?
Minu esimene konkreetne jõuluteemaline mäletsus on see kui ma olin u 4 või 5 ja ma kuulsin jõuluõhtul vanaema ja naabrinaise juttu pealt ning sain aru, et jõuluvana on keegi naabrimees. Nemad arvasid muidugi et ma olin üksi teises toas rahulikult mänginud kogu aja ja siis nad tulid mõne aja pärast ka tuppa hakates "ei tea kas jõuluvana ka varsti tuleb" juttu ajama. No ma läksin selle peale ikka natuke kurjaks ja ütlesin et ma ju kuulsin pealt et jõuluvana on naabrionu. Vanaema ehmatas selle peale väga ära et oi ta on nüüd jõulurõõmu lapsel ära rikkunud ja ütles et ma peaks veel ikka paar aastat vähemalt jõuluvanasse uskuma. Ja siis ma uskusingi!:D Nii paar aastat veel blokkisin oma peas teadmise et jõuluvana on tegelt keegi tuttav onu kuni mõned aastad hiljem tundus et nüüd võib küll selle jama ära lõpetada:P

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?
No mis neid onusid ikka karta onju:P

5. Parim jõulumälestus?
Raske küsimus. Ei ole.

6. Lemmik jõulutoitude seast?
Mm, hea söök on ikka hea:) Verivorste ja liha ja peekonit ja ahjukartuleid söön heameelega:)

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?
Ei taha veel selle peale mõelda. Viimastel aastatel olen alati pärast jõule omale lubanud et sõidan järgmisel aastal selleks ajaks Eestist ära aga kuidagi ei ole see siiani õnnestunud.

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?
Jõululõuna vanemate juures ehk.

9. Sinu jõulukingisoov?
Ei oska öelda. Neid asju mida tahaks ei saa osta.

10. Parim kink, mille oled jõuluks saanud?
Mida rohkem ma mõtlen kogu selle jõuluasja peale, seda rohkem on mul tunne et ma olen kõik mälestused sellega seoses ära blokkinud :D:P
Flight of the Conchordsi DVD võib küll ära nimetada:)

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?
Kõik peaksid saama kinke. Lihtsalt peaasi et mitte suvalisi.

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?
Ärge minge lolliks selle ülemaailmse pühadehullusega. Inimesed on palju olulisemad kui asjad:)

LISAKÜSIMUS 13. Mis on sinu jaoks õige pühadefilm?
Sel aastal on minu jaoks pühadefilm uus Narnia. Kui ma nii mõneteistaastane olin, siis ma sain kooli raamatukogust inglisekeelsed Narnia raamatud kätte ja neelasin neid nii mis jaksasin. Ega päris kõigest aru ei saanud aga no piisavalt ikka. Seetõttu olen nüüd nende Narnia lugude kinolinale tuleku üle väga õnnelik. Ja juba leppisin väikevenna ja ühe tema sõbraga kokku, et lähme üks päev koos kinno Narniat vaatama!:)

Ahjaa. Mina sain selle kirja Zarviku käest.. edasi saadan Garfile ja Iirisele ja Annile ja ühele suletud blogile ka :)

seosetu sõnavulin

Viimastel päevadel olen igapäevaselt pidanud tunnistama oma rumalust. Õnneks ei heiduta see mind asju edasi tegemast ning selles osas võin end kiita, et olen piisavalt tugevaks saanud, et minu pisikesed prohmakad edasipürgimast ei sega. Muidugi olen ka lõppematult tänulik kõigile sõpradele, kes mind ära kuulanud on. Praegu on nagu omamoodi sünteesiaeg ja see tähendab, et tahaks ka palju asju lihtsalt välja rääkida ja arutada, et neist paremini aru saada.
Olen viimaste kuude jooksul ootamatult palju muutunud. Ise ei saagi praegu päris täpselt aru, mis loom ma nüüd olen, aga mulle tundub, et ma olen muutunud asjatamiste osas rahulikumaks ja suhetes teistega veidi egoistlikumaks. Ja kindlasti ka enesekindlamaks.. mul on selles osas veel veidi tööd teha aga ma olen ka ikka päris pika maa ära tulnud. Olen endale taaskord tõestanud et inimene on võimeline muutusteks endas, millesse ta ise alguses ehk ei usugi.
Ja vähemalt üks õppetund seisab veel ees. Kärsitus on üks mu nõrgemaid kohti. Proovin nüüd ka selle teemaga tegeleda. Raske on lihtsalt koguaeg meeles pidada, et kõik juhtub siis kui ta juhtuma peab ja maailm mängib oma malemängu, milles minu läbematus võib asjade sobivas suunas liikumist ainult pikemaks venitada.

Vahelduseks oli jälle hea oma mõttesoga siia kirja panna.

Kui palju paranoiat on tervislik?

Lihtsalt selline küsimus suurele ringile.
Me arvame, et need mängureeglid mis meie enda peas kehtivad, kehtivad samamoodi ka teistele kuid tegelikult on meil igaühel ju oma arusaam sellest maailmast ja sellest kuidas siin hakkama peaks saama. Siit tuleb ka küsimus: kui palju paranoiat on tervislik? Nii selleks, et mitte kõiki "valesid/ebamäärasusi/call it whatever you want" tõe pähe võtta kui selleks, et ümbritsevas maailmas siiski edasi toimida. Ja millisel hetkel ületatakse piir...
ühe valge vale juures?
sadade igapäevaste valgete valede juures?
komplekside juures, mis on nii juurdunud, et midagi enam valesti ei tundugi?

Ja miks üldse keegi arvab, et see kõik välja ei tule?
Või et keegi ei hooli?

Taasavastasin et ma olen kunagi sellise luuletuse kirjutanud. Mõtsin siia üles panna, et vähemalt omal oleks koht kust vanaduspõlves nooruselollusi vaadata :P

***

Kohtasin naist, kellel nimeks arm,
hell oli ta, hea mu vastu.
Tegin südame kõvaks ja olin karm -
jooksin nii, nagu oleks mind lastud.


Kohtasin meest, kellel nimeks arm,
ütles, on minu, ja haaras mind kaissu.
Mind kohutas kindlus ja ärritas šarm
ja ma jooksin, nagu oleks mind lastud.


Kohtasin last, kellel nimeks arm,
palus abi ta minult et tõusta.
Kuid tüütas ta kisa ja väsitas lärm
ja ma läksin kui nägin ta lõusta.


Nüüd istun ja unistan metsas üksi
ja kuulen kuis tantsivad koos,
need armsad, kes kunagi palusid,
et end neile ma ohvriks tooks.

Kui inimest üldse kellelgi vaja on, siis ennekõike on mehel vaja naist, voodis. Alles pärast seda võib hakata teisi võimalusi kaaluma.
- ei ole iial teada, kui kauaks mehel naist vaja läheb, ja risk on siin ühine. Mees ei tea seda isegi. Mis nõudmisi võib tema vastu olla, kui ta viie või kahekümne öö pärast närvilisena veendub, et ta on naisest küllastunud? Ega see temalegi ei meeldi. Aga siiski on väga tähtis viis, kuidas ta seda ütleb. Mõned ei suuda oma rahulolematust varjata. Ja see on halb. Peab oskama käituda olukorras, milles keegi süüdi ei ole. Sel hetkel, kui kaob ihaldus, tuleb osata näole manada tänunaeratus või välja mõelda mõni tundmuste konflikt. Hädakorral aitavad ka mälestused. Minu meelest on see väga tähtis. Loodus on brutaalne, seda ei mõista ainult väga rumalad naised. Aga peale tarviduste on inimesele veel võimed, ja need kohustavad teda vastavalt käituma. Igas inimeses peitub piisake kunstnikuverd, ja meil ei ole mingit õigust üheski olukorras käituda nagu loodus: äkitselt külmuda või äkitselt auruda. Minu arvates ütlemised, nagu "tema armastus jahtus"või "teda valdas raev", pole kuigi kohased. Inimene peab kõrgemal seisma kui loodus, millelt me - mis parata - vähe nõuame.

"Kuidas olla armastatud" 1956
Kazimierz Brandys

Jumaldan maailma kõige kiirematel aegadel lollide quiz'ide tegemist. Thanks to Annie seekord :P

I've Done 73 of the 120 stupidest things.

Level 1
(x) Smoked A Cigarette
( ) Smoked A Cigar
(x) Kissed A Member Of The Same Sex

SO FAR: 2

Level 2
(x) Are / Been In Love
(x) Dumped someone
( ) Been Fired
(x) Been In A First Fight

SO FAR: 5

Level 3
(x) Had A Crush On An Older Person
(x) Skipped Class
(x) Slept With A Co-worker
(x) Seen Someone / Something Die

SO FAR: 9

Level 4
( ) Had / Have A Crush On One Of Your deviantart / sheezyart Friends
(x) Been To Paris
(x) Been To Spain
(x) Been On A Plane
(x) Thrown Up From Drinking

SO FAR: 13

Level 5
(x) Eaten Sushi
( ) Been Snowboarding
(x) Met Someone Through Internet
(x) Been in a Mosh Pit

SO FAR: 16

Level 6
( ) Been In An Abusive Relationship
(x) Taken Pain Killers
(x) Liked/loved Someone Who You Cant Have
(x) Laid On Your Back And Watched Cloud Shapes Go By
(x) Made A Snow Angel

SO FAR: 20

Level 7
(x) Had A Tea Party
(x) Flown A Kite
( ) Built A Sand Castle
( ) Gone mudding
(x) Played Dress Up

SO FAR: 23

Level 8
(x) Jumped Into A Pile Of Leaves
(x) Gone Sledging
(x) Cheated While Playing A Game
(x) Been Lonely
( ) Fallen Asleep At Work / School

SO far: 27

Level 10
(x) Watched The Sun Set
(x) Felt An Earthquake
( ) Killed A Snake

SO FAR: 29

Level 11
(x) Been Tickled
(x) Been Robbed / Vandalized
( ) Been cheated on
(x) Been Misunderstood

SO FAR: 32

Level 12
(x) Won A Contest
( ) Been Suspended From School
( ) Had Detention
(x) Been In A Car / Motorcycle Accident

SO FAR: 34

Level 13
(x) Had / Have Braces
( ) Eaten a whole pint of ice cream in one night
( ) Danced in the moonlight

SO FAR : 35

Level 14
(x) Hated The Way You Look
( ) Witnessed A Crime
( ) Pole Danced
(x) Questioned Your Heart
( ) Been obsessed with post-it-notes

SO FAR: 37

Level 15
(x) Squished Barefoot Through The Mud
( ) Been To The Opposite Side Of The World
( ) Swam in the ocean
( ) Felt like you were dying

SO FAR: 38

Level 16
(x) Cried to sleep
( ) Played Cops And Robbers
(x) Recently Colored With Crayons / Colored Pencils / Markers
(x) Sang Karaoke
( ) Paid For A Meal With Only Coins

SO FAR: 41

Level 17
(x) Done Something You Told Yourself You Wouldn't
(x) Made Prank Phone Calls
( ) Laughed Until Some Kind Of Beverage Came Out Of Your Nose
( ) Kissed In The Rain

SO FAR: 43

Level 18
(x) Written A Letter To Santa Claus
( ) Watched The Sun Set/ sun rise With Someone You Care/Cared About
(x) Blown Bubbles
(x) Made A Bonfire On The Beach Or Anywhere

SO FAR: 46

Level 19
(x) Crashed A Party
( ) Have Traveled More Than 5 Days With A Car Full Of People
(x) Gone Rollerskating / Blading
(x) Had A Wish Come True
( ) Been Humped By A Monkey

SO FAR: 49

Level 20
(x) Worn Pearls
( ) Jumped Off A Bridge
( ) Screamed "Penis" or "Vagina"
( ) Swam With Dolphins

SO FAR: 50

Level 22
( ) Got Your Tongue Stuck To A Pole/Freezer/ice Cube
( ) Kicked A Fish
(x) Worn The Opposite Sex's Clothes
( ) Sat On A Roof Top

SO FAR: 51

Level 23
(x) Screamed At The Top Of Your Lungs
( ) Done / Attempted A One-Handed Cartwheel
( ) Talked On The Phone For More Than 6 Hours
(x) Recently stayed Up for a while talking to someone you care about

SO FAR: 53

Level 24
(x) Picked And Ate An Apple Right Off The Tree
(x) Climbed A Tree
( ) Had/Been In A Tree House
(x) Been scared To Watch Scary Movies Alone

SO FAR: 56

Level 25
(x) Believed In Ghosts
( ) Have had More Then 30 Pairs Of Shoes (kesse neid ikka loeb aga ma arvan et vist veel jääb napilt alla:P)
( ) Gone Streaking
( ) Visited Jail

SO FAR: 57

Level 26
(x) Played Chicken
( ) Been Pushed into a pool with all your clothes on (kas meri kõlbab ka?)
(x) Been Told You're Hot By A Complete Stranger
(x) Broken A Bone
(x) Been Easily Amused

SO FAR: 61

Level 27

( ) Caught A Fish Then Ate It Later
(x) Made A Porn Video/got asked to make one
( ) Caught A Butterfly
(x) Laughed So Hard You Cried
(x) Cried So Hard You Laughed

SO FAR: 64

Level 28
( ) Mooned/Flashed Someone
( ) Had Someone Moon/Flash You
(x) Cheated On A Test
(x) Forgotten Someone's Name
( ) French Braided Someone’s Hair
(x) Gone Skinny Dipping
( ) Been Kicked Out Of Your House

SO FAR: 67

Level 29
( ) Rode A Roller Coaster
(x) Went Scuba-Diving/Snorkeling
(x) Had A Cavity
( ) Black-Mailed Someone
( ) Been Black Mailed

SO FAR: 69

Level 31
(x) Been Used
(x) Fell Going Up The Stairs
( ) Licked A Cat
(x) Bitten Someone
(x) Licked Someone

SO FAR: 73

Level 32
( ) Been shot at/or at gunpoint
( ) Had sex in the rain
( ) Flattened someones tires
( ) Rode in a car/truck until the gas light came on
( ) Got five dollars or less worth of gas

fresh

Viimasel ajal leian igalt poolt uusi mõtteid ja hindan inimesi enda ümber ringi. Nagu oleks avatud uksest läbi astunud ja vaatan nüüd maailma teise vaatenurga alt. Ilgelt vabastav aga samas ka põnev. Soovitan soojalt teilegi. Ja vigade tegemine ja selle tunnistamine ja uuesti proovimine on jätkuvalt okei. Nagu ka ümber mõtlemine.
http://stuffnoonetoldme.blogspot.com/2010/06/11.html

Kui jumal masinast midagi muud ei plaani, siis tuleval nädalal kirjutan vahepeal tehtust täpsemalt:)

Kui juhuslik on juhus?

Sõna "juhus" on võrdlemisi hiline ja vanades keeltes ei esinenud see meile tuttavas tähenduses. See loodi 14. sajandil kunstliku sõnana, andmaks nime ettearvamatule. Enne nähti selles enesestmõistetavat Jumala tegutsemist, mis erinevalt inimlikust ettearvatavast tegevusest oli alati ettearvamatu. "Juhus" polnud algselt mitte alavääristav mõiste, see sai oma halva kuulsuse alles 17. sajandil, valgustuse ajastul, mil paljud vanad arusaamad ja mõttemudelid kuulutati eksituseks ja rumaluseks. Sellest peale oli juhus ettearvamatu segaja ja põlgust vääriv erand mingist reeglist. Alles viimastel aastakümnetel on inimesed uuesti hakanud tegelema juhuse fenomeniga ja on märganud selles midagi tähenduslikku.

Lõik Hajo Banzhafi raamatust "Taro kompass"

Hiired tuules

Siuke värk siis. Praegu on jalad nii valusad nagu oleks kolm päeva midagi muud teinud kui lihtsalt mööda linna ringi kakerdanud. Tagasi vaadates on aga väga tore aeg olnud.
Eile käisin kuulamas Kunstiministeeriumi ettekandeid. Või noh olgem ausad, kuulasin esimest ja viimast ettekannet. Esimest seetõttu et rääkis M.Tamm ja tema jutte on ikka huvitav kuulata ning ma olin juba eelmisest päevast harjunud kella 12neks tema pärast kuhugi jooksma. Viimasena toimus aga ümarlaud loomeliitude teemal, mis oli samuti põnev, sest kuigi ma olen nüüd sisulisemate kunsti/kultuuriteemadega tegelenud viimasel ajal, ei ole need absoluutselt puutumatud praktilistest tingimustest. Pealegi rääkis G.Raudsep näitlejateliidu toimimisest ja selgus et see on väga asjalik üksus. Mõned kohe jõuavad kõike teha.
Ettekannete vahepeal aga ajasime Timoga maailmakõiksuse teemadel juttu ja jalutasime mööda vanalinna, avastades kõiki üritusi mis seal eile toimusid. Sest neid oli tõesti palju. Ja siis jalutasime minu juurde ja läksime sealt Telliskivisse, minul käeotsas ämber ja sealt välja ulatumas pikk mopi vars. Timo aitas mul punkri põranda puhtaks teha ja selle eest talle jätkuvalt suured tänud. Mõlemad meenutasime antud toimingu juures küll, et tegelikult peaks ju oma kodu ka koristama aga noh... Viimase aja üks konstanteeringutest ongi see, et inimesed panevad millegipärast asjade peale, mis neile ehk vähem tagasi annavad, palju rohkem jõudu ja aega kui nende asjade peale, millest tegelikult võiks midagi saada. Olgu selleks siis suvaline vabatahtlik töö (mis on küll tihtipeale kasulik aga mitte perspektiivikas) või ka tasustatav töö (mis aga kurnab ja võtab aega rohkem kui raha või teadmisi juurde annab). Arenguvõimalustega tegemisi peetakse aga miskipärast tihti teisejärguliseks. Või võib-olla ongi asi selles, et piiritletud töid on lihtsam ära teha kui neid asju millel piiri ees näha ei ole...
Ja nii ta läkski. Õhtul ajasin veel Riina ja Kaisaga juttu Varblasel ja siis ma koju kokkama ära vajusingi.
Suurematest vahepeal tehtud asjadest ei saa märkimata jätta "Ühtse Eesti Suurkogu". See oli täiesti uskumatu!:) Ja tohutult tore :) Ja muidu on pidevas joones tegeletud artiklite kirjutamise, kooli ja improga. Viimased kaks on peagi oma kulminatsiooni saavutamas, sest sess on ukse ees ja esimene oma sõpradele mõeldud improetendus toimub juba vähem kui nädala pärast. Siiralt - see mis seal juhtuma hakkab on mulle endalegi ilmselt üllatus. Aga ma loodan et positiivne ja kerge ootusärevus on juba sees, et tahaks näha mis sellest siis saab. Ja viimasel ajal on mõte lahti läinud ka selle teemal, et mis sellest edasi saada võiks. Aga õnneks ei sõltu see ainult minust. Though... ma juba sügisel kommenteerisin Riinale teatrite loomise kohta et on ju ütlus et "esimene tee vaenlasele, teine tee sõbrale, kolmas endale"...
Ja lõpetuseks üks laul mille ühte repliiki täna öösel kell neli üks kajakas mu akna taga korduvalt laulis :) Gorillaz - Feel Good Inc

Ta oli näinud mehi

Ta oli näinud mehi jube tarku, jube tahkeid,
oli näinud mehi puritaanlikke ja lahkeid,
silmakirjalikke, kuid ka äärmuseni siiraid,
jube tuimi, jube kiivaid, jalust nõrguks viivaid.

Ta oli näinud mehi, patenteerituid ja vabu,
salatuid ja hüljatuid ja jumalusi nagu,
välismaiseid, külasopseid, harituid ja peatuid,
oli näinud täiseid juukseid, kuid ka väga seatuid.

Oli näinud mehi, tõesti oli.

Mõni mees küll tahtis ainult üht ja väga kohe,
teine oli selles suhtes haruldaselt rohe,
intellektuaalselt püüdis talle läheneda,
filosoofia tarkustega ahvatledes teda.

Kes saaks veel öelda, et ta polnud näinud mehi?

Mõnikord ta hulluks ajas sedasorti tuus
algul kellel armuvanne, hiljem vale suus.
Teinekord ta kodulävel kilas verd ja higi
kelleltki, kes tahtis, kuid ei saanud talle ligi.

Ta oli tundnud mehi:

seiklevat itaallast,
põlevat pianisti,
absoluutset maalast,
tüütut urbanisti,
tuntud dramaturgi,
põrund gümnasisti,
tundmatut kirurgi,
vaimukat sofisti.

Oli tundnud noort ja vana, säravat ja pundund.
Oli tundnud meest, ta oli mehi tundnud.

Aga ikka - naera, vannu - keegi ei saanud täppi.
Aga ikka jätsid kõik ta nukrusse ja häppi.
Aga ikka tundis ta, et midagi ei passi.
Ta valis kassi.

Süüdista või mõista teda - midagi ei aita.
Oma mehe karvast pead või karvast kassi paita.

Ta oli tundnud,
oli tundnud,
oli tundnud meest.

Ta oli näinud meest ja oli näinud kassi,
kuid ta valis viimase, sest midagi läks sassi.

Ta valis kassi.


--
Ingel Undusk

püstolreporter raporteerib

Avastasin ka Üliõpilaslehte tehtud artiklid netist. Siinkohal tervitaksin ja tänaksin meie toimetajat tema kannatlikkuse ja pealkirjastamisoskuse eest:)
http://www.eyl.ee/public/files/Erileht2.pdf (viimane lehekülg)
http://www.yliopilasleht.ee/7061
http://www.yliopilasleht.ee/7059

Jah ma olen nüüd üliõpilasesinduste valimiste ekspert - ask anything you like :P

spämm

Mul on üks postitus, mis satub koguaeg spämmirobotite kommentaaride rahe alla. See on tegelikult juba üsna vana postitus aga ainuke, mille juurest ma koguaeg jama kustutan. Tegu on sellise sissekandega... huvitav kas see on miskipoolest sümboolne :P
http://reitsel.blogspot.com/2008/10/ei-mina-ei-saa-aru-kuidas-need.html

maailma avastades

Kuna ma siia kirjutada ei jõua, siis kirjutan mujale.
Ükspäev oli nii, et alustasin hommikut pärsia keele loenguga ja lõpetasin õhtu sushi-koolitusega. Mõlemad olid äärmiselt põnevad. Sushit olen nüüd ühe korra päris ise ka proovinud teha ja ilmselt teen veel... see sõltuvus ei kao kuhugi ja koduste vahenditega saab seda tõesti palju ja palju odavamalt teha:) Lisaks õppisin ära jaapani omletitegemise, mis mulle ka täitsa mingil määral vastuvõetav on (olgu et ma tavaliselt omletitooteid ei söö).
Pärsia keele kohta sain ka palju targemaks ja pool tarkusest jäi kahjuks artiklist välja, sest ajaleheruum on piiratud. See mis sisse sai on aga loetav siit: http://www.tlu.ee/?LangID=4&CatID=825&ArtID=7689&action=article

eestlusest

Käisin eile Eesti Filmi Päevade avatseremoonial ja ühest seal kuuldud kõnest tekkis mõttelend selle kohta, et eestlased ei ole ikka suurt millegi omatehtuga rahul kui see just maailmaklassi ei kuulu. Üldiselt me oleme üks vigisev rahvas aga on mõned asjad millega me konsensuslikult rahul oleme (suusatamine näiteks). Sinna klassi on võimalik liigitada asju ainult siis kui nad maailmatasemele või Guinessi rekordite raamatusse mahuvad (või kui meie kuulume 5 Euroopa rikkaima riigi hulka:P). Täiesti okei suhtumine muidugi 1.4 miljonilise rahva poolt :P (Mõelge võrdluseks suuremate riikide peale, mis jummala rahumeeli ajavad oma igapäevaasju ja üldse kuhugi edetabelitesse kuulumist nii oluliseks ei pea... eriti veel siis kui püha müristus, tegemist peaks olema negatiivse sisuga tabeliga.)
Ja sealt edasi lendas mõte raamatust "Söö, palveta, armasta" meenunud teema peale, kus igale linnale anti iseloomustav sõna. Et Tallinna sõna oleks vist "nõudlikkus". See kui palju me endalt nõuame on tihtipeale üle mõistuse aga see kui palju me teistelt nõuame ületab ka ikka mõned päris kauged piirid. Et tuleb ju ikka pealinna nimi välja kanda ja teistest ikka nina kuidagi kõrgemale ajada. Väiksemates linnades saab nagu rahulikumalt ka läbi..

Sai nüüd üks vigisev postitus kah vahelduseks :D:P

Naljakas aga täna hommikul...

... tuli peale suur Tartu igatsus. Ilmselt olen viimasel ajal piisavalt kadestanud Kaarinat tema rõõmsa ja eluterve suhtumise pärast (see tallinlaste asjalikkus ja konstruktiivsus ja kiirus ja üles-pushitud ülbus, et end tähtsamaks teha ei saa ikka midagi lihtsa südamlikkuse vastu) ja lugenud tuttavate blogisid ja veel natuke ringi sahminud, nii et täna ta siis jõudis kohale. Mõtlesin et huvitav, kas oleks kuidagi võimalik teha nii, et minu kodu oleks väike Tartu pesa keset suurt Tallinnat. Teisalt... eks see ole ainult minus kinni.. ja mina ilmselt Tartu-mentaliteediga Tallinnas hakkama ei saaks.
Kui nüüd veel saaks kõik mälu ära kaotada, siis võiks isegi mõneks ajaks sinna kolida. Või lihtsalt peaks paar aastat eemale hoidma, et kõik kaunisse nostalgiavaimu ära vajuks..

mõttelageduses sündinud sõnadevoog

Täna jooksin kokku. Braindead. Tubli annus magamatust segatuna korraliku külmetuse, hulga vastutusest tuleneva stressi ja perfektsionismiga tegid oma töö. Noh ja sinna vahele jäävad toimetused, millest ma esialgu kuidagi loobuda ei tahtnud. Kuna ma haiguse ajal üritasin edasi toimetada nagu midagi poleks juhtunud, lõppes asi sellega et täna öösel (juba peaaegu tervena) avastasin, et mõistus on streiki alustanud ega kavatsegi loetud tähemärkidele enam mingit suuremat tähendust luua. Kui ise ei oska endale puhkust võtta, siis teeb seda varem või hiljem keha sinu eest. Nii sai üks kooliasi tulevikku lükatud ja viimaste ponnistustega artikkel ära lõpetatud. Selline hõljun õhus tunne on kergelt ja tahaks pehmete heledate seintega ruumis olla, millel mälu ega tulevikku pole.

Põnev on see, et minust on vahepeal mingitel segastel asjaoludel väikestviisi ajakirjanik saanud. Esialgu kutsus kursaõde TLÜ ajalehte, kuhu ma olin ka heal meelel nõus tegema lugu Viljandi Tudengiteatrite päevadest. Kuigi ma oma esimese kirjatööga ise päris rahule ei jäänud, palus toimetaja mult seejärel aga ka juba ühte teist analüüsivat artiklit Eesti Üliõpilaslehte, mis kajastaks üliõpilasesinduste valimiste raames sinna pürgivate kandidaatide motivatsioonikirju. Tänu sellele olen viimased ööd ja päevad veetnud TLÜ, TÜ ja TTÜ tudengite kirjatükkidega tutvudes ja omandanud hoopis uue arusaama nii ülikoolidest endist kui neisõppivatest tudengitest. Lisaks olen teinud kindla otsuse valima minna. Olgu sellega kuidas on, kui kumbki artikkel ka netti üles saab, siis saavad ka lingid siia:)

Tahaks veel tükk aega eimidagi teha aga täna on tegelikult üks tähtis päev ja nii tuleb vaikselt sünnipäevaleminekuks valmistuma hakata. Noh teate küll, õhtune meik ja nii... ega see pole naljaasi..
Tahaksin teiega jagada veel ühte toredat videot, mille hea Sven T-Teatri listi mõni päev tagasi postitas: http://www.youtube.com/watch?v=EjmtSkl53h4
Ja siis tahaksin ka siia panna kirja täna püstitunud küsimuse. Kui homme saaks maailm otsa, mis te siis täna ära teeks?

Good night and good luck.

Vastuvõtust ja reaktsioonist

Jah, ma olen üliemotsionaalne ja võtan asju väga südamesse. Rohkem kui enamik inimesi mu ümber seda aimatagi oskab. Aga sellel on ka teine külg. Ma võtan nad südamesse, elan täiega läbi.. ja siis on nad läbi elatud.. Halvad asjad ununevad ja head paigutuvad sahtlisse "ilusad mälestused". See kõik nõuab muidugi üsna korralikku energiavahetust koguaeg ja mis parata, seetõttu on need emotsioonid ka kiirelt vahelduvad... ühte tüüpi emotsiooni ei jaksa ju väga pikalt tugevalt toota (kuigi sellele on ka vastupidiseid näiteid perioodidest kus ma olen kuude kaupa olnud üliõnnelik või masenduses) aga üldiselt kõik möödub ja uusi juhtumusi tuleb peale sellise hooga, et vanadest ei jaksagi kinni hoida.

Teine teema, mis mind viimasel ajal saatnud on, on suhtlemisjulguse probleemid. Ja noh, nähtavalt ei puuduta see mitte ainult mind. Küsimus on julguses võtta initsiatiivi ja vastutust suhtlemises väljaspool tavapäraseid piire. Olgu tegu siis kahe võõrama inimesega, kes tahaksid omavahel tuttavamaks saada aga ei oska millestki juttu alustada või kahe hea sõbraga, kes pole teineteist ammu näinud ja on unustanud kuidas tere öelda või hoopis kahe koos elava inimesega, kes on kinni jooksnud rutiinsesse suhtlusesse, mis enam kummalegi midagi ei anna. Kõigis neis olukordades saavad inimesed aru et miskit on valesti.. ja kardavad siiski midagi ette võtta mõeldes, et olukord võib veel hullemaks minna (lõppedes oma ego haiget saamisega). Teoreetiliselt on see võimalik aga tegelikkuses on siiski iga kinnijooksnud olukorras tehtud liigutus mis annab infot juurde, samm tulevaste suuremate muutuste poole, mis võivad inimest viia juba helgema tuleviku poole. Küsimus on ainult vajadustes, tahtmises, mugavuses ja... julguses.

Samas, vaadates loodust ja lõppematut talve me ümber.. ehk ongi praegu nii õige ja see kinnijooksmisaeg on vajalik... et koos kevade tulekuga siis jälle lahti joosta.. :)

Misvärkon?

Otsustasin luua teise blogi. Mitte et ma käesolevat ülemäära tihti täidaks, aga tekkis vajadus kuidagi eristada ja mitte ühte postitusse kokku pressida isikliku elu juhtumusi ja vahepeal saadud kultuurielamusi. Nii tekkiski "riiul täis elamusi". Eelistan seal jagada isiklikku arvamust (elamust) sündmuste sisukokkuvõtte asemel, nii et see saab olema üsna subjektiivne ja võib-olla ka veidi arusaamatu neile, kes konkreetse asjaga kokku pole puutunud aga ma püüan jätta postitustesse ka selgitavaid linke. Esialgu plaanisin teha lugemispäevikut aga juba teine postitus näitas et ilmselt hakkavad sinna ka igasugu muud elamused kirja saama. Lugege ja kommenteerige kui soovite:)
Muidu tegemistest. Sess ja vabad nädalad said läbi. Kool on uuesti peal. Erinevalt esimesest poolaastast (kui mul polnud veel millestki suurt aimu ja ma lihtsalt punkte jahtisin) olen teiseks poolaastaks proovinud võtta aineid nii, et ma nendega ikka kindlasti hakkama saaks ja neid ka nautida jõuaks. Siiamaani tundub et ma olen oma valikuga ka päris hästi rahul. Ained on küll sisulisemad ja individuaalsemad kui esimese semestri sissejuhatavad massiloengud aga ehk saan hakkama. Ja no mis, ega mul tegelikult eelminegi poolaasta midagi halvasti ei läinud. Ma lihtsalt olen perfektsionist ja oleks kõike veeeel paremini tahtnud :P
Seoses paari vabama õhkkonnaga päevaga olen hakanud proovima endale ka üldiselt rohkem aega jätta. Tegemata asju a la etteõmblemata nööbid ja sorteerimata paberid on mu korteris juba paari aasta tagusest ajast. Mitte et see mind iga minut koormaks aga silma ees on ikka. Olen nüüd meelega mõningatest asjadest loobunud et teisi, iseendale olulisi asju ära teha. Nagu ütleb juba üks vana hea vana-hiina vanasõna: kui inimese kodu on korras, on ka ta sisemine mõtlemine selgem. Ja ammu mõeldud asjade lõpuks ära tegemine toob ka hea tuju. Et on tehtud!:)
Isiklikus plaanis rokib emotsionaalne labiilsus sajaga. Mitte ainult teistega suheldes aga ka iseendas. Kallid sõbrad, ärge pahandage kui ma teiega lähemas tulevikus ei jõua kokku saada. See on mõnikord kõigile nii parem. Aga on ka ilusaid hetki - öiseid autosõite tundmatusse ja mõjusaid konsaelamusi ja muud. Eriti praegu tunnetan ma seda, et hea on siis kui "üldse ei pea". Sest kui tahad on hästi ja kui ei taha siis pole praegu vajagi. Ja kõik on praegu just nii, sest see peab nii olema, et jõuda ühte järgmisesse kohta, millest me veel midagi ei tea... ;)

väike kokkuvõte vahepeal toimunud olulisematest asjadest

Taimed on toredad, sest nad ei anna alla. Kui kusagil leidub piisake vett ja killuke päikest on nad ikka nõus proovima edasi kasvada, olgu et mõni osake neist juba kuivanud või surnud tundub olevat. Ja kui nad täiesti välja surevad.. siis polnud neil tõesti enam mingit muud võimalust. Inimestega on veidi teine lugu. Inimesed, eriti eesti keeles, kas viitsivad või ei viitsi. Väljakutse ja allaandmine võivad tunduda igapäevaste toimetuste kohta liiga suursugused sõnad aga sellegipoolest puutume me nende sisuga koguaeg kokku, seda teadvustamata.

Palju vett on merre voolanud viimasest isiklikust kirjest ja palju asju on juhtunud. Inimesed aga ei ole väga palju muutunud, armastavad ja kaklevad ikka samade asjade pärast mõistmata, et asi on rohkem neis endis kui teistes. Selleks et aga asjadest aru saada tuleb kuulata. Mitte eeldada ega üldistada vaid kuulata. Ennast ja teisi. Siis saavad kõik asjad selgemaks:)

Mina näiteks tulin juba paar kuud tagasi Cabaret'st ära, mõistes et kuigi mulle nende poiste tegemisi aidata meeldis, oli sealsete eesootavate projektide hulk ja maht minu jaoks praegu natuke liiga suur suutäis. Ringi liikuvad kuulujutud nagu ma oleks sealset tööd teinud ja sealt ka lahkunud raha pärast on alusetud, sest meie viimasel kokkusaamisel sai räägitud mitme kandi pealt et see ei tohiks probleem olla. Samas, polnud mul ka mingeid pretensioone rahale, mis nad Tallinna linnalt said, mis oli mulle palgaks kirjutet. Jätkuvalt loodan siiralt, et neil läheb hästi ja nad pikka viha ei pea.

Jõulu- ja aastavahetusaeg oli depressiivne nagu ikka. Seekord küll natuke hullemini kui muidu aga täna võin öelda, et ka sellest sai välja tuldud. Ma ei tea mis värk sellega on aga lihtsalt iga aasta lõpuks saab kogu tolerantsihulk otsa ja muidugi on just neil aegadel seda tolerantsi ka kõige rohkem tarvis. Ja kõigil on kiire ja kellelgi ei ole aega aidata seda ka koguda. Noh mis, iga inimene ongi iseseisvalt eksisteeriv indiviid ja keegi ei peagi aitama mul elus püsida.. aga aeg-ajalt tekivad mingid stereotüüpsed rumalad ootused lähikondsete vastu.. ja enamasti asjad ei lähe nii nagu neid peas fantaseeritakse:P Tahan tagantjärele tänada kõiki neid häid sõpru, kes mu ära kuulasid sel ajal ja mu vingumise ja hala ära kannatasid. See et vaimne deprekas ka füüsisele suht korraliku põntsu pani näitab et ju mul siis ikka väga oli vaja seda valu ka välja rääkida et parem hakkaks. Ja ma luban end edaspidi paremini hoida, et selliseid asju enam üldse ei juhtuks. Lisatulemusena väljendasin end ka mitmele kallile inimesele sel ajal ootamatult otsekoheselt. Ilmselt oleks saanud neid asju paremini öelda aga võib-olla oleks viisakus ka mõtte järjekordselt looritanud. Ma ei oska sellele kõigele anda muud hinnangut, kui et tulevik näitab. Natuke on vähemasti mul omal kergem, et need asjad on saanud välja öeldud. Ja nagu kogemus näitab, siis negatiivses olukorras tasub teha ükspuha mis liigutus, et asjad liikuma hakkaks. Kui ka esmane tulemus on veel hullem, siis on see ikkagi areng ja selle tulemusena omakorda võivad asjad edaspidi positiivsemasse liini liikuma hakata. Ja noh, eelkõige olen kogu selles jamas süüdi siiski mina, et ma end juba ammu pole suutnud piisavalt valjuhäälselt väljendada.

Noh ja praegu on käimas sess. Siiamaani on olnud nii, et iga uut ametit õppides või uuel töökohal olles õnnestub mul kõigepealt ära teha kõikvõimalikud vead ja seejärel kui ma need kõik juba ära olen teinud hakkab töö edasi väga sujuvalt minema. Lihtsalt alguses tuleb topeltpingutada ja viltu minemistest hoolimata edasi rügada. Paistab et kooliga on praegu niisamuti. Suurt midagi nihu ei ole läinud veel aga väga palju on selle kõige jaoks ikka pidanud (aegajalt ka topelt) tööd tegema et kuidagigi liinis püsida. Tulevikuks jällegi hulk mõtteid milliseid vigu enam mitte korrata:P Samas olen ma jätkuvalt valitud erialaga rahul ja nõus sellele unetuid öid ohverdama:)

Suuremad asjad said välja öeldud - väiksemad on kas juba meelest läinud või ei vajagi blogitähelepanu. Pärast sessi luban jälle rohkem kirjutada :)