Spontaansus rokib sajaga

Viimasel ajal vaimustun paljust. Peale selle et ma kassipoega võtta tahaks, hakkas mind täna huvitama ka kõhutants. Ja üldse võiks suvel seljakotiga Euroopasse minna ja muidu ringi vaadata. Mõtteid on hulk ja nende tekke aluseks on põhimõte et sel suvel ma tagasi Kreetale ei lähe. Vähemasti mitte tööle. Raha teenida jõuan ma veel aastakümneid aga avatud silmadega ringi vaatamiseks ja erinevate asjade proovimiseks ei pruugi mul enam üks hetk võimalust olla. (Ei, ma ei tegele pereplaneerimisega aga kes teab, mis siis saab kui prints valgel hobusel ühel ilusal päikesepaistelisel päeval Juhkentali 16 sisehoovi ratsutab. Ja üldse on inimestel vanemaks saades komme kinni jääda oma kogemustest tehtud järeldustesse, järelikult tuleb enne seda omandada võimalikult palju erinevaid kogemusi, et ei oleks millessegi kinni jääda:)) Üheks põhjustest, miks mu mõtted nii vabalt lendlevad on ka see, et mulle satuvad jätkuvalt kätte miskid huvitavad projektiotsad, mida ajada, midagi püsivat mis keskenduma motiveeriks ei paista aga silmapiirilgi. Ja pärast iga projekti lõppu tekib korraks küsimus, "mis edasi?", aga siis tuleb jälle midagi järgmist, mis mind vee peal hoiab. Somebody up there is lusting for me. Hmm, äkki ma olen tubli ja loen ka selle näidendi täna läbi. (Miski tekst, mille ma umbes aasta aega tagasi läbi lugemiseks sain:)) Ehk et kuigi spontaansus on tore, kaasneb sellega ka alati väike värin teemal, kas ma ikka püsin vee peal. Aga kuni ma endasse usun ja mul on ümber hulk sõpru, keda ma saan usaldada, seni on kõik võimalik! Ja vabadus teha asju, mida ma tahan ja mis vähegi pähe tuleb on siiski asendamatu, minu jaoks!:)