Ei mina ei saa aru, kuidas need armastuseasjad ikka nii üksteisest mööda saavad käia. Tahad ikka paremat ja läheb nii nagu alati. Mul õnnestub kohe kuidagi eriti asju ristipidi ajada.
Huvitav, kas juba on saabunud aeg Alaskale kolimiseks..

Kuna mul on lapsepõlvetrauma sellest, et veel keskkoolieas kodus elades ei lastud mul pärast kella üheksat telekast filme vaadata (motiivid on minu jaoks siiani müsteerium) siis olen elus pidanud korduvalt inimestele selgitama, et ma olen tõesti näinud väga väheseid filme ja mul ei õnnestu sel teemal väga kaasa rääkida.
Nüüd üritan siis vaikselt möödalastu tasa teha ja kui telkust paistab hea film tulevat, üritan end enamasti ikka õigeks ajaks kodu sättida.
Eile sain elamuse. Nii hästi tehtud nii koledat filmi ei ole ma väga ammu näinud. Inimesed, kellega ma vahepeal msn'is suhtlesin, et lihtsalt korrakski mujale vaadata, said kommentaare a la "nii, nüüd läks mul süda pahaks", "täiesti geniaalne film", "rõve" jne.
Tegu oli siis filmiga "Koletis" ("Monster"). Charlize Theroni mäng - tähendab, ma arvan et see oli maailma kõige parem filmiosatäitmine. Christina Ricci oli samuti väga hea. See sisu, see karm reaalsus, need pinged, need püüdlused... Kõik selle nimel, et tunda end natukenegi vajatuna, armastatuna, kaitstuna ka siis kui elu on käinud nii maha, et seda on raske ettegi kujutada. Ja muidugi fakt, et tegu ei ole väljamõeldud looga. On inimesi, kelle elu ongi päriselt nii kole ja kes kõige selle kiuste ikkagi ei taha alla anda. Ka siis kui nad iseend selle elu pärast vihkavad. See film on sõnades kirjeldamatu. Ilmselt mõjub ta naistele rohkem. Kui ma nüüd selle peale mõtlen, siis on ebarealistlik et ükski mees sellistes olukordades niimoodi käituks. See on üdini naiselik hambaid-kiristades-mitteallaandmise suhtumine, ka siis kui sulle on suvaline ora perse aetud, lihtsalt selleks, et sa karjuks ja mõni mees sellest rohkem mõnu saaks. Ah lugege parem ise lähemalt siit. Või veel parem, vaadake filmi!
Ühesõnaga - see oli vägev. See oli elamus.

Ma arvan, et mul tuleb praegu kõrvadest ka punast auru ja kui saaks siis peksaks kõik segi. Aga näe ei saa. Kusagil on mingisugune VASTUTUSTUNNE, mis paneb mõtlema selle peale, et kuidagi tuleb ju edasi ka minna. Ja et on inimesi ja asju, mis minust sõltuvad.
Kust tuleb ülbus inimestest sinu ümber, veel enam inimestest kelle sa oled endast sõltuvaks teinud, mitte hoolida?
???

???


P.S. Massaaz ja Flight of the Conchords on toredad:)

Käisin eile kinos

... ja nägin ära viimati esilinastunud eesti uue filmi. "Taarka" ja "Mina olin siin" õnnestus mul nii pahasti vahele jätta, et kui ma eile päeval keset linna seisin ja mõtlesin, et mis nüüd, tundus ainuõige otsusena minna kinno "Detsembrikuumust" vaatama.
Et tegu on värske filmiga siis ei taha liig paljut ette ära rääkida. Kinost väljudes oli aga võimas tunne. Ilmselt on sellel filmil teiste ees eelis juba oma patriootliku joone pärast. Neid hetki oli filmi jooksul mitmeid kui ma mõtlesin, et aga see kõik käib ju nii lihtsalt, mis siis kui näiteks homme nii ongi. Ja mitte nii vaid veel hullemini. Mind polnud küll aprillirahutuste ajal siin kuid tagantjärgi nägin üht dokumentaali, mis sündmusi üsna vahetult kirjeldas ja jättis tugeva mulje. Ning järgmine küsimus mu peas oli, et kas ka nüüd oleks eestis piisavalt neid inimesi, kes võtavad ette iga hinna eest seda riiki kaitsta või on rohkem neid, kes värske viisavabadusega ameerikasse põgenevad. Ketter arvas aga, et pole põhjust muretseda. Kui midagi sellist peaks juhtuma, küll Sergo Vares meid siis ära päästab:)
Näitlejatööd olid eranditult kõik täiesti superhead. Kõik näitlejad õigetes rollides, kõik karakterid täpsed ja huvitavad, no ma nautisin neid täiel määral ja juba ootan DVD'd et saaks uuesti vaadata. Puhtalt näitlejatööde pärast:)
Ühesõnaga, minu hinne 10/10st. Soovitan kõigile:)

I've been a Bad girl..

Aeg: Täna pärast teatritrenni.
Koht: Põhja pst. Rimi juures.
Selgituskiri:
Pärast teatritrenni jalutasin läbi kohalikust Rimist nagu ikka, et koju miskit head-paremat osta. Poest väljudes astusin läbi kohaliku parkla ja seejärel üle sõidutee, et kiirelt bussipeatusesse jõuda, sest bussil nr. 3 on sealkandis komme üsna kiirelt peatusest mööda sõita kui ta kedagi ootamas ei näe. Ning olles tee ületanud, astus minu juurde kiirelt politseinik, kes teadvustas mulle, et olen rikkunud seadust ületades teed mujalt kui lähimate ülekäiguradade pealt. No mis seal ikka, astusin siis tema järel suure ringiga ja liikluseeskirju järgides tagasi umbes sinna samasse kohta, kust ma teeületust olin alustanud ja kus nende auto seisis ning ulatasin protokolli koostamiseks oma ID-kaardi. Mulle tehti nimelt suuline hoiatus kirjalikus vormis. (Kogu selle protseduuri juures jäi mulle mitmeid asju selgusetuks, alustades sellest, et minu nabimiseks pidi politseinik ise samuti samast ehk valest kohast teed ületama ja lõpetades sellega, et kirjutasin alla paberile, millest teist koopiat mul polnud ette nähtud saada, sest tegu oli siiski suulise hoiatusega kuigi kirjalikus ametlikus vormis, et nad selle oma registrisse kanda saaks.) Lisaks minule võeti ette veel üks keskealine naine, kes oli äsja trammilt tulnud ja samas kohas lõikas. Kirjutasin siis seletuseks, et ei näinud pimeduses oleva ülekäiguraja silti (mis ühel pool oli ka tõsi, teisel pool lähedaim ülekäigurada oli aga tõesti ebamugavalt kaugel. Ja üldsegist, ma ausõna olen piisavalt ettevaatlik, ühest korrast auto alla jäämisest piisas täiesti). Politseinik ütles veel hiljem, et kindlasti tasub alati seletuskirjade lõppu kirjutada, et "kahetsen oma tegu" aga ma ei tundnud end piisavalt ülbena, et temalt juba allkirjastet paberit tagasi küsida ja see sinna lisada:P Kui vanem naisterahvas autost väljus, asus ta üsna vihaselt noort politseiniku hurjutama, et on ülekohtune teda sellise asjaga vahele võtta pärast tema kümnetunnist tööpäeva:P Naljakas oli aga see, et mõni hetk enne seda olin ma juba end lahkuma asutanud ja mulle protokolli koostanud politseinikule hüvastijätuks "aitäh" öelnud, mille peale see segaduses küsis, et "mille eest?" Ma siis selgitasin, et üldiselt teevad nad ju õiget tööd aga antud olukorras on tegu tõesti ebamugava ülekäiguga ja et me keegi ei astunud üle tee seal kohas ju lihtsalt ulakusest või hoolimatusest. Noh siis saabus see vihane naine aga pärast enda välja elamist ta läks ka oma teed ja mina palusin lõpetuseks politseinikel oma märkustesse ka lisada, et mitmed inimesed on kurtnud, et tegu on ebamugava ülekäiguga ja seda tasub samuti arvesse võtta. Ning politseinik soovitas vastu mul edaspidi lihtsalt tähelepanelikum olla. Loo moraal, enne kui valest kohast teed ületama hakkad, vaata ringi ega politseid kusagil pole! :P
Noh ja olles mõned sammud autost eemale astunud, et korralikult ülekäiguradade kaudu tagasi bussipeatusesse jõuda, sõitis buss otse mu nina alt peatuses peatumata minema :D
Kui ma lähema aasta jooksul uuesti peaksin vales kohas tee ületamisega vahele jääma, on trahv kuni 600 krooni.
Olgu see teile kõigile siis hoiatuseks!:P

lihtsad, positiivsed asjad annavad pauerit!

Ohhoo. Tere minu minu 100s postitus.

Eile oli ilus päev. Vaatamata sellele, et ma ärkasin kõne peale, oli kohe ärgates juba hea tuju. Mõnikord on nii, et ärkad kohe hea tuju ja tahtmisega ja siis läheb ülejäänud päev kah libedamalt. Tänu sellele, et Riinal võttis tulek oodatust veidi rohkem aega, jõudsin ka veidi olemist koristada. Pärast oli ilus vaadata ja jälle parem tuju:) Siis sõime pannkooke singi ja juustu ja sinihallitusjuustuga. Ma polnud teab mis pikka aega jälle pannkooke teinud aga välja tulid täitsa head. Ja Riinaga päriselt juttu ajada oli ka hea. Siis me käisime Baltika vabrikupoes, kust leidsime ühise tuttava ja saime kingituseks hulga riidepuid. Mul on neid siiani alati puudus tulnud aga nüüd vist sai see olukord kah lahendatud. Siis läksid meie teed lahku ja mina läksin korraks Stockmani, et vaadata kas leian väikevennale sünnipäevakingituse. Leidsin aga hoopis omale uued toredad ja soojad kummikud, mis arvestades eesti talvesid ka ilmselt talvesaabastena hakkavad funktsioneerima. Ja nad olid peale kõige ilusad ka - musta värvi, punase tallaga:) Siis mul oli kohe täitsa hea meel. Viisin kummikutekarbi koju ära ja sõitsin Järve keskusesse, et sealt väikevennale kink leida. Ja saingi, mis tahtsin - ma loodan et tema leiab kah koos sõpradega Uno-kaartidele rakendust. Eks ma hiljem emmelt kuulen:) Siis läksin korraks kohalikku Prismasse (võimisiganes see suur pood seal ka on) ja ostsin omale uue panni. Päris oma uue punase (jah, ma olen naine) panni. Ma olin sellest unistanud juba umbes aasta aega või vähemasti alates sellest ajast kui ma Kreetalt tagasi tulin, sest mu vana pann oli juba üsna kraabu. Nüüd ma teen oma uue panniga jälle kõigile küllatulijatele hea meelega pannkooke - nii palju kui te aga süüa jaksate!:) Siis tuli vaikselt õhtu peale ja vaatasin natuke telekat ja Woody Alleni filmi "Kõmulugu" ("Scoop"), mis oli lihtne ja omamoodi väga armsa huumoriga film ja sobis väga ilusti minu positiivset päeva lõpetama.

See pilt kaunistab viimasel ajal mu desktoppi ja on muidu ka väga lemmik:)

vaatasin aknast kollaseid lehti ja mõtlesin..

Huvitav, kas see on hea või halb, et inimesed ei muutu?
Nii hea on omada inimesi, keda tead, et võid alati usaldada. Olgu või sajad kilomeetrid ja mitmed aastad vahemaad.
Nii kurb on vaadata inimesi, kes teevad ise endale haiget, ka siis kui neile on näidatud, kuidas mitte teha.
Mõnikord tuttavatega juttu ajades mõtlen, et teemad, millest nad räägivad on küll muutunud aga tegelikult räägivad need inimesed ikka samadest asjast. Sellest, mis neile meelde jääb, olgu selleks siis rõõm või mure või midagi muud. Või et kuidas selgemini öelda, inimesed, kes on harjunud rõõmustama, rõõmustavad; inimesed kes on harjunud kurtma, kurdavad ja inimesed, kes on harjunud küsima, küsivad.
Mitte et ma isegi teistsugune oleks. Ma lihtsalt ei tea milline ma olen:)

Huvitav, mis siis juhtuks, kui inimesed, kes on harjunud rääkima õpiksid kuulama ja inimesed kes on harjunud kuulama oma mõtted välja ütleks?

see kõik see ilm on imelik

peaks selle nimekirja kusagile nähtavale panema, sest see täieneb pidevalt :)

Dubais värskelt valminud projekt

Ja nende järgmine suursugune ehitis

Be careful what you eat

tulevikumaailm ja eriti meeldib mulle see

nädalivahe

Larp oli tore. Ma olen täna juba nii palju lugenud inimeste arvamusi sel teemal ja nii palju ka ise väljendanud neid, et kohe üldse ei viitsi enam end korrata. Mul lihtsalt vedas inimestega, kellega koos ma mängisin. Isegi kui roll on nõme on võimalik toredas seltskonnas sellega midagi jaburat teha. Seekord oli ka roll väga tore, nii et mul vedas kahekordselt. Kui mängu päris algus, mil me issiga Munchkinit mängisime (st. ma üritasin aru saada, mis kuramuse moodi see asi käib) välja arvata oli kogu ülejäänud aeg sebimist täis ja mängu lõpus veidi väsinud tunne.
Mis muidugi ei takistanud hommikul kella viieni tantsimist. Hommikul (st pärast 4 ja 1/2 h magamist) oli keha valus ja mõnusalt rammestunud aga sellegipoolest oli väga hea olla. Selliseid pidusid võiks tihemini sattuda :)

see läks nüüd küll täppi kogemata

Your result for The Chess Mess Test...

The Bishop's Innkeeper

Congrats! Only 6-9% of the population score this!

The Bishop's Innkeeper enjoys the experience of life to the fullest. They enjoy the variety of people and material comforts. They are excellent team players and focus on tasks at hand utilizing fun. They find pleasure in the new. They will involve everyone in discussion and decision making. They value the strengths of different individuals and encourage people to contribute their best. They make great storytellers and in fact this is why they have a special place for children in their hearts. They are deprived when cut off from others.

They aren't fond of written studies, but prefer learning in a 'hands on' way. Because of this they do tend to rush. Schools can be difficult at first, but if they find the relevance of a subject - they will exceed. They are sensitive to criticism and may take it personally. They will focus on the task at hand but forgo the long term costs. However, they are practical with their approach and have a lively sense of humor. If one asks them a question, one should be prepared for a drawn out explanation of their answer and how it relates to their life.

The Bishop's Innkeeper is useful because they can quickly mobilize others during times of crises. They are genuine and optimistic so it is hard not to do as they say. They are the peacemaker due to their sympathetic and tactful natures. They are the builders of the ‘can-do’ atmosphere using humor to brighten everyone’s mood. You should be pleased scoring as a 'Pawn' - it proves that you are a constructive and contributing member of society.

Umbes täpselt kuu aega tagasi istusin Evega vanemate juures ja konstanteerisin fakti, et ma olen omale üsna suure ja mitte väga lihtsa suutäie võtnud teha aga kui ma sellega hakkama saan, siis mul on selle üle hea meel.

Eile pärast esietendust istusin taaskord tema kõrval ja tõdesin, et nüüd siis nii ongi.

Olen meelega jätnud kõik selle projektiga seonduva siin kommenteerimata. Esiteks mulle meeldib seda blogi hoida isiklike mõtete väljendamiseks ja teiseks on tegu siiski avaliku materjaliga ja kui kõik mida ma tean siin avalikuks saaks... oiii-oiii (ja see ei kehti ainult selle projekti kohta). Nazõvajetsa tööeetika. Ja noh, ega ma oma Kreeta-elustki ei saanud samadel põhjustel siin kirjutada. Aga see selleks.

Nagu ikka on palju tehtud ja palju tegemata asju. Mõnikord ma küll üritan end veenda, et kõiki maailma asju ei olegi võimalik ära teha aga.. nääh.

Ma ei mäleta kas see oli eile purjus peaga või täna hommikul/päeval unise peaga kui ma mõtlesin selle üle, et ma olen praegu ikka üsna rahul käikudega, mis mind just siia kohta on toonud. Et muidugi oli ebaratsionaalne võtta vastu otsus, mis viis mind ebakindlasse maailma, kus homne päev on ennustamatu. Aga alati on võimalik kõike ümber mängida. Ja mitte proovida on minu jaoks üsna võrdeline väitega mitte elada. Inimeste jaoks on erinevad asjad tähtsad. Kellele raha, kellele pere, kellele armastus. Ma arvan, et mulle on kõige tähtsamad seiklused ja avastamine. Need ei pruugi olla James Bondi väärt seiklused aga mulle piisab sellest, et mina midagi uut enda jaoks saan. Uusi inimesi, uusi teadmisi, uusi kogemusi. 

kui ma oleksin mees, siis ma oleks..

You Scored as James Bond, Agent 007 James Bond is MI6's best agent, a suave, sophisticated super spy with charm, cunning, and a license's to kill. He doesn't care about rules or regulations and somewhat amoral. He does care about saving humanity though, as well as the beautiful women who fill his world. Bond has expensive tastes, a wide knowledge of many subjects, and his usually armed with a clever gadget and an appropriate one-liner.  James Bond, Agent 007 92% Neo, the "One" 88% Lara Croft 79% El Zorro 71% Batman, the Dark Knight 67% Captain Jack Sparrow 58% The Terminator 58% Indiana Jones 58% Maximus 54% William Wallace 50% The Amazing Spider-Man 42%

Kui keegi peaks veel seda testi tegema siis andke teada, mis tulemus oli...  on teada, kellega ühte tuppa mitte sattuda.. :P