teisipäev, 21. oktoober 2008

Käisin eile kinos

... ja nägin ära viimati esilinastunud eesti uue filmi. "Taarka" ja "Mina olin siin" õnnestus mul nii pahasti vahele jätta, et kui ma eile päeval keset linna seisin ja mõtlesin, et mis nüüd, tundus ainuõige otsusena minna kinno "Detsembrikuumust" vaatama.
Et tegu on värske filmiga siis ei taha liig paljut ette ära rääkida. Kinost väljudes oli aga võimas tunne. Ilmselt on sellel filmil teiste ees eelis juba oma patriootliku joone pärast. Neid hetki oli filmi jooksul mitmeid kui ma mõtlesin, et aga see kõik käib ju nii lihtsalt, mis siis kui näiteks homme nii ongi. Ja mitte nii vaid veel hullemini. Mind polnud küll aprillirahutuste ajal siin kuid tagantjärgi nägin üht dokumentaali, mis sündmusi üsna vahetult kirjeldas ja jättis tugeva mulje. Ning järgmine küsimus mu peas oli, et kas ka nüüd oleks eestis piisavalt neid inimesi, kes võtavad ette iga hinna eest seda riiki kaitsta või on rohkem neid, kes värske viisavabadusega ameerikasse põgenevad. Ketter arvas aga, et pole põhjust muretseda. Kui midagi sellist peaks juhtuma, küll Sergo Vares meid siis ära päästab:)
Näitlejatööd olid eranditult kõik täiesti superhead. Kõik näitlejad õigetes rollides, kõik karakterid täpsed ja huvitavad, no ma nautisin neid täiel määral ja juba ootan DVD'd et saaks uuesti vaadata. Puhtalt näitlejatööde pärast:)
Ühesõnaga, minu hinne 10/10st. Soovitan kõigile:)

Kommentaare ei ole: